[[Pilt:Topography of africa.jpg|thumb|Aafrika kõrgussuhteid iseloomustav kaart. Vastupidiselt tavalisele on siin kõrgemad alad rohelised ning madalamad pruunid.]]
'''Aafrika''' on [[maailmajagu]].
Erinevalt [[Aafrika manner|Aafrika mandrist]] hõlmab Aafrika maailmajagu ka [[manner|mandrit]] ümbritsevaid [[saar]]i.
Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, [[kolonialism]]i pärand ning rahvastiku suure osa äärmine [[vaesus]].
== Nimi ==
''[[Africa]]'' all mõeldi [[Vana-Rooma]]s umbes praeguse [[Tuneesia]] ala (tollal [[Kartaago]] ümbrus), kui see oli saanud [[Rooma provints]]iks. Aafrikat nimetati ''[[Libya]]'' või "Põrgu".
Nime ''Africa'' kasutas esimest korda senaator ja väejuht [[Scipio Africanus]]. Arvatakse, et see tuleb [[afrid]]e hõimu nimest või foiniikia sõnast ''afar'' ('tolm') või vanakreeka sõnast ''aphrikē'' ('mittekülm') või ladina sõnast ''aprica'' ('päikeseline') või ladina sõnast ''Afer'' ('puunlane').
==Asend ja koosseis==
Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas [[Suessi kanal]] ja [[Punane meri]], põhjas [[Vahemeri]], idas ja kagus [[India ookean]] ning läänes [[Atlandi ookean]].
Aafrika koosneb [[Aafrika manner|Aafrika mandrist]] ning [[saar]]test, mis moodustavad umbes 2% maailmajao territooriumist. Suurim saar on [[Madagaskari saar]] India ookeanis. Teiste saarte seas on [[Komoorid]], [[Seišellid]] ja [[Maskareenid]] India ookeanis ning [[Kanaarid]], [[Roheneemesaared]] ja [[Madeira saared]] Atlandi ookeanis.
==Suurus==
Aafrika [[pindala]] on umbes 30,3 mln km²<ref>Väike Entsüklopeedia (2002), Eesti Entsüklopeedia kirjastus. ISBN 9985-70-097-X"</ref> (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 km² kuni 30 441 000 km²<ref>"''Maailma riigid'' (2001), Regio AS (tõlge ungari keelest)"</ref>,
sealhulgas 30 221 532 km²<ref>"Sayre, April Pulley. (1999) ''Africa'', Twenty-First Century Books. ISBN 0-7613-1367-2"</ref> ja 30 244 050 km²).
Aafrika on [[Euroopa]]st umbes kolm korda suurem. Ta katab 6% [[Maa (planeet)|Maa]] pindalast ja 20,4% Maa maismaa pindalast.
[[Rannajoon]]e pikkus on 26 000 km{{lisa viide}} või üle 30 000 km{{lisa viide}}.
==Poliitiline jaotus ja regioonid==
[[Pilt:Africa-regions.png|thumb|Aafrika liigitus ÜRO järgi. {{legend|#0000FF|[[Põhja-Aafrika]]}} {{legend|#00FF00|[[Lääne-Aafrika]]}} {{legend|#FF00FF|[[Kesk-Aafrika]]}} {{legend|#FFC000|[[Ida-Aafrika]]}} {{legend|#FF0000|[[Lõuna-Aafrika]]}}]]
[[Regioonide loend ÜRO liigituse järgi|ÜRO liigitus]]e järgi jaguneb Aafrika 5 regiooniks:
*[[Ida-Aafrika]]
*[[Kesk-Aafrika]]
*[[Lõuna-Aafrika]]
*[[Lääne-Aafrika]]
*[[Põhja-Aafrika]]
===Riigid ja sõltlasalad===
Aafrikas on 54 [[rahvusvaheliselt tunnustatud riik]]i, millest 51 on [[vabariik|vabariigid]] ja 3 [[monarhia]]d.
Aafrika elanike arv on 2005. aasta seisuga üle 900 miljoni{{lisa viide}}, moodustades 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskpaiga seisuga on elanike arv 924 miljonit ning osakaal maailma rahvastikus 14%.
Kõrge [[sündimus]] tõenäoliselt suurendab järgmistel kümnenditel Aafrika osakaalu maailma rahvastikus.
[[Rahvastiku tihedus]] on umbes 30 in/km².
===Rahvad===
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.
Varem nimetati enamikku Aafrika etnilisi rühmi [[hõim]]udeks ehk suguharudeks.
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ning ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
[[Põhja-Aafrika]]s on valdavad [[7. sajand]]il sisserännanud [[araablased]]. Aasia päritolu rahvastikku on märkimisväärsel määral ka Ida-Aafrikas. Eripärane on Madagaskar, kus rahvastik koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt sisserännanute järeltulijaist, ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], kus on märkimisväärne Euroopa päritolu rahvastik.
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Mõnes riigis, näiteks [[Tansaania]]s ja [[Kongo DV]]-s, on väga suur etniline mitmekesisus.
===Keeled===
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest [[keel (keeleteadus)|keeli]] ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka [[malagassi keel]]).
Euroopa keeled ([[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[portugali keel]], [[hispaania keel]] ja [[saksa keel]]) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] ja [[Namiibia]]s kõneldav [[afrikaani keel]], [[krio keel]] [[Sierra Leone]]s ning [[Lääne-Aafrika pidžininglise keel]]. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks [[gudžarati keel|gudžarati]] ja [[hindi keel]]t. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt [[austroneesia keeled|austroneesia]], [[afroaasia keeled|afroaasia]], [[Nigeri-kordofani keeled|Nigeri-kordofani keelte]], [[Niiluse-Sahara keeled|Niiluse-Sahara keelte]] ja [[khoisani keeled|khoisani keelte]] hulka.
[[Austroneesia keeled|Austroneesia keeltest]] kõneldakse Aafrikas [[malagassi keel]]t ([[Madagaskar]]il).
Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond [[afroaasia keeled]], mille hulka kuuluvad [[semiidi keeled]] (sealhulgas [[araabia keel]], [[amhara keel]], [[tigree keel]] ja [[tigrinja keel]]), [[kušiidi keeled]] (sealhulgas [[galla keel]], [[sidamo keel]], [[somaali keel]], [[afari keel]] ja [[saho keel]]), [[berberi keeled]] (sealhulgas [[tuareegi keel]]), [[Tšaadi keeled]] (sealhulgas [[hausa keel]]) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud [[Egiptuse keeled]] [[vanaegiptuse keel]] ja [[kopti keel]]. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka [[omoodi keeled]].
[[Nigeri-Kongo keeled]] ehk [[Nigeri-kordofani keeled]] on Aafrika suurim keelkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riike ning väikese keelerühma [[Sudaan]]is.
Keelkonda kuuluvad [[Lääne-Atlandi keeled]] (Lääne-Aafrika rannikul [[Senegal]]is ja lõuna pool, sealhulgas [[fulbe keel]] ja [[volofi keel]]), [[mande keeled]] (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas [[bamba keel]], [[malinke keel]], [[mende keel]] ja [[vai keel]], [[mandingi keel]]), [[guri keeled]] (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas [[mossi keel]], [[senufo keel]] ja [[dagomba keel]]), [[kvaa keeled]] ([[Libeeria]] ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas [[joruba keel]], [[ibo keel]], [[idžo keel]], [[gaa keel]] ja [[akani keel]]), [[benue-kongo keeled]] ja [[adamava keeled]] (viimaseid vaadeldakse ka eraldi keelkonnana). Keelkonda jaotakse rühmadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10 kuni 25 [[nomimaalklass]]i. Benue-kongo keeled on kõige levinum rühm, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad [[bantu keeled]], sealhulgas [[suahiili keel]], [[lingala keel]], [[kongo keel]], [[luuba keel]], [[ruanda keel]], [[rundi keel]], [[ganda keel]], [[kikuju keel]], [[bemba keel]], [[šona keel]], [[njandža keel]], [[tsvaana keel]], [[koosa keel]] ja [[suulu keel]]. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Nigeri-Kongo keel, on [[tivi keel]] Ida-Nigeerias.
[[Niiluse-Sahara keeled|Niiluse-Sahara keeli]] kõneldakse hajusalt [[Nigeri jõgi|Nigeri]] ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on [[kanuri keel]] ja [[songai keel]], tuntud on ka [[masai keel]] ja [[nuubia keel]].
[[Khoisani keeled|Khoisani keelte]] kõnelejad on 15. ja 16. sajandil [[bantu keeled|bantu keelte]] kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on [[nama keel]] [[Namiibia]]s. Khoisani keelte ühisjoon on [[imihäälik]]ud.
Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on [[suahiili keel]] Ida-Aafrikas ja [[hausa keel]] Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka [[lingala keel]]t, [[fanagalo keel]]t, [[bambara-maninka keel]]t, [[amhari keel]]t ja [[kongo keel]]t. Tansaanias suhtlevad 120 keelt kõnelevad rahvad omavahel [[suahiili keel]]es; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses [[prantsuse keel|prantsuse]], [[lingala keel|lingala]], [[suahiili keel|suahiili]], [[kongo keel|kongo]] ja [[luba keel]]t.
