Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

Vihalemm nõustub paljus ka [[Ilkka Niiniluoto]] [[kriitiline teaduslik realism|kriitilise teadusliku realismiga]]. Et teaduslikku maailmaseletust vahendab meie praktiline ja teoreetiline tegevus, on meie maailmakirjeldused ehk "maailmaversioonid" alati suhtelised (meie suhtes). Ent maailm ise ei ole suhteline: maailmaversioonid ongi maailma enese versioonid. Kuigi nad kujutavad maailma mõistestike, [[paradigma (Kuhn)|Kuhni mõttes paradigma]]de, mis tõlgenduvad praktikatena, kaudu, ütlevad nad midagi maailma enese kohta, nii nagu meie konstrueeritud teooriad, mis oma teoreetilistes mudelites sisaldavad eksperimentaalselt põhjendatud [[idealisatsioon]]e, sest teoreetilised mudelid on sarnased reaalsete süsteemidega. Niiniluoto keele- ja loogikakeskne lähenemine on Vihalemma meelest siiski liiga abstraktne, sest see ei põhine praktika kontseptsioonil. Niiniluoto pooldab [[tõe vastavusteooria]]t, praktiline realism võimaldab aktsepteerida [[deflatsiooniline tõeteooria|deflatsioonilist tõeteooriat]]<ref>Joseph Rouse põhjendab seda nii: "Ma arvan, et seda, mis on olemas, ei saa täielikult lahutada sellest, kes me oleme ja mida me teeme." (''Knowledge and Power: Toward a Political Philosophy of Science'', Cornell University Press 1987, lk 148)</ref>. Niiniluoto rõhutab ka, et on tähtis eristada identifitseerimata ja identifitseeritud objekte. Maailm ise sisaldab identifitseeritavaid identifitseeritud objekte, kuid mitte "ennastidentifitseerivaid" objekte; nad on potentsiaalselt identifitseeritavad meie poolt.<ref>Vihalemm 2011:54–55</ref>