Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

Vihalemma praktilisele realismile on lähedane [[Sami Pihlström]]i [[pragmatism]]ist lähtuv [[pragmaatiline realism]]<ref>Vihalemm 2011:49–51</ref>, kuigi erinevalt Marxi lähenemisest lähtub see indiviidist isegi ühiskondliku tegevuse puhul (Marx rõhutab ka indiviidi tegevuse ühiskondlikku ja ajaloolist iseloomu)<ref>Vihalemm 2011:52</ref>. Pragmatistlikku teadusfilosoofiat võib tõlgendada teadusliku realismi vormina, milles rõhutatakse teaduse praktilist loomust<ref>Vihalemm 2011:49–50</ref>. [[Hilary Putnam]]i [[sisemine realism]], mille Pihlström on paigutanud pragmaatilise realismi alla, ei ole Vihalemma järgi realism, sest realism nõuab eeldust, et maailm eksisteerib objektiivselt, vaimust sõltumatult; lisaks nõuab Vihalemm realismilt [[materialism]]i, mis välistab [[objektiivne idealism|objektiivse idealismi]], [[subjektiivne idealism|subjektiivse idealismi]] ja [[dualism]]i<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. "Praktilise realismi (ehk praktilise materialismi) järgi ei saa [[teadvus]], [[vaim (mens)|vaim (''mind'')]] ega [[vaim (spiritus)|vaim (''spirit'')]] ei saa eksisteerida enne ühiskondlik-ajaloolist praktikat ega sõltumatult sellest ning see praktika ei saa olla "väljaspool" objektiivset reaalsust."<ref>Vihalemm 2011:50</ref> Seevastu naiivne ehk mittekriitiline realism ja metafüüsiline realism väidavad, et maailma on kuidagi võimalik "näha" "väljaspool" praktikat<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. Erinevalt praktilisest realismist ei seleta traditsiooniline arusaam teadmisest, keelest ja tõest, mis on teadmine (mida nähakse vaid mõistete ja keeles väljendatud tõeste väidete sisuna), kuidas see leitakse ning kuidas või kas see on seotud reaalsusega (keel ja teadmine, mis keeles kuidagi sisaldub, on just nagu väljaspool reaalset maailma); praktilise realismi järgi kujunevad teadmine ja keel ning ka tunnetuse subjekt ja tunnetatav maailm praktikas<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. Teadmine ei ole tunnetuse subjektist sõltumatu maailma representatsioon ja tunnetuse subjekt ei ole mõistetav sõltumatult tunnetatavast maailmast<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. Objektiivne maailm eksisteerib inimeste jaoks reaalselt ainult praktika kaudu<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. Teadmist tuleb pidada mõistmiseks, kuidas maailm kujuneb praktikas, kuidas ta saab määratletud<ref>Vihalemm 2011:50</ref>. "Lähtumine praktikast aitab selgitada, et realsuses ei saa objektiivne maailm olla teadmise jaoks haaramatu "[[asi iseeneses]]", vaid nähtub "[[asi meie jaoks|asjana meie jaoks]]". Mõiste "asi iseeneses" on tühi abstraktsioon, kus ammendamatu objektiivne maailm on tehtud määratlematuks, välistades igasuguse kokkupuute subjektiga."<ref>Vihalemm 2011:51</ref>