Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
104. rida:
Esimesed vene vanausulised ilmusid [[Peipsi]] rannikule [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] kandis [[17. sajand]]i lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist [[Paldiski]]sse (kuhu vanausulised saadeti sunnitööle koos kriminaalkurjategijatega) jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. [[1807]]. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja ning Tallinnas oli ca 160 vanausulist<ref>http://kopajglubze.boom.ru/slovar/t.htm ТАЛЛИНСКАЯ (РЕВЕЛЬСКАЯ) ОБЩИНА</ref>. [[18. sajand]]i algul tegutses [[Räpina]]s mõnda aega vanausuliste [[klooster]], mis aga hävitati [[1722]]. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale [[Mustjõe]] piirkonda.
 
Aastast [[1740]]. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest [[Kükita]]l ([[Kükita vanausuliste palvemaja]]), andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: [[Kasepää]]l, [[Kallaste]]l, [[Mustvee]]s, [[Varnja]]l, [[Piirissaar]]el ja [[Kolkja]]l. <ref>[http://www.baznica.info/paulus/2007/02/uploads/files/index.php?name=Pages&op=page&pid=1470 Остальцы Русской Древлеправославной веры]</ref>.
Kuna vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku olid nad [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna]] poolse pideva järelvalve all. Vastavalt Venemaa keisririigi Seadustekogu köite 14 §14 kohaselt oli otsustavalt keelatud "raskolnikute kirikute ja palvemajade ehitus, samuti ka vanade palvemajade ümbertegemine ja parandamine" (''воспрещена как постройка новых раскольнических церквей и часовен, так и переделка и починка старых'')<ref>[http://www.starover.ee/doc/docs_history.rtf Документы по истории староверов Эстонии в XIX веке]</ref>.