Redaktsioon: 3. juuni 2011, kell 13:37 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 135 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. september 2011, kell 12:59 redigeeri eemalda Jaanusele (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8619 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Anija mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Jaani kihelkond\|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäeval asub [[mõis]] [[Harju maakond\|Harju maakonnas]] [[Anija vald\|Anija vallas]]. Ania mõis (''Hannijöggi'', hiljem ''Annia''), asutati peale [[1355]]. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated meieni jõudnud [[1482]]. aastast, mil mõis kuulus rüütel [[Hermann Zoege]]le. [[Zoege]]de kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]] (1628–1679). Peale ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone(häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. [[Staël von Holstein]]ide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel mil mõis oli panditud [[Maydell]]idele. Peale Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus uuesti vabahärra [[Reinhold Johann von Fersen]]iga, keda on ka [[1684]] omanikuna märgitud. [[1723]] ostis Jakobi poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)\|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris [[1771]]. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)\|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1727–1772), kellelt omakorda poeg [[Matthias Georg Staël von Holstein\|Matthias Staël von Holstein]] (1769–1853). Arvatavasti sai just Anija mõisahoone [[17. sajand]]i lõpul meie päevini säilinud [[Maardu mõis\|Maardu]], [[Palmse mõis\|Palmse]] ja [[Aa mõis]]ahoonete ehitamisel eeskujuks. 7. rida: Praegune [[klassitsism]]isugemetega [[barokk\|barokne]] kahekorruseline peahoone valmis ajavahemikul [[1800]]-[[1802]] mil mõisa omanikuks oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajand]]i teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. [[Heimatsiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi algusel. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid nende hulgas ka kaaristuga [[ait]] (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga [[tall]]-[[tõllakuur]] [[karjakastell]] (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul). [[1840]]. aastal panditi mõis [[Konstantin ~~Peter~~August von Ungern-Sternberg]]ile, kes selle kolme aasta pärast ka endale päriseks ostis. [[1858]]. aastal olid mõisas [[talurahvarahutused]], mis on saanud tuntuks [[Eduard Vilde]] [[romaan]]i "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" põhjal. Aasta peale [[1905. aasta revolutsioon]]i müüs parun [[Arthur Karl Reinhold von Ungern-Sternberg\|Arthur von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1853<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.285:183 Kuusalu koguduse personaalraamat VIII; EAA.1216.1.285; 1900-1914]</ref>) mõisa [[Kuramaa kubermang]]u [[Lielblīdene mõis]]a pärijannale, vürstinna [[Dina Marie Charlotte Elise von Lieven\|Mary von Wahl]]ile (sünd. vürstinna Lieven; 1886–1967), kes oli samal aastal abiellunud Pärnu-Viljandi kreisisaadiku [[Nikolai Karl Otto von Wahl\|Nikolai von Wahl]]i poja [[Otto Hermann von Wahl\|Otto von Wahl]]iga (1871–1936). Aasta peale [[1905]]. aasta revolutsiooni müüsid [[Ungern-Sternberg]]id mõisa [[Wahl]]idele. Mõisa viimane maareformieelne omanik oli [[Marie von Lieven\|Marie (Mary) von Wahl]]. Wahlide omandusajal suurendati mõisa parki 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini. Mõisa viimaste maareformieelsete omanike [[Wahl]]ide omandusajal suurendati mõisa parki 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini. Lisaks suurendati mõisavaldusi ostes [[1909]]. aastal [[Kodasoo mõis]]ast 322 [[tessatiin]]i suurune Kõrve maatükk ja [[1915]] [[Paasiku mõis]]ast 43 tessatiini suurune Pappisilla maatükk. Võõrandamise järel kolis [[1924]]. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni [[1975]]. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõosa peahoone ruume osasliselt kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas [[1990]]. aastal ja tegutses mõisas [[2002]]. aastani. Praegu asuvad mõisahoones kohalik [[rahvamaja]] ja [[raamatukogu]], mõisakeskus kuulub Anija vallale. 18. rida ⟶ 20. rida: [[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [http://www.mois.ee/harju/anija.shtml Anija mõisa ülevaade Eesti mõisaportaalis] * [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16712 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Anija mõis (Harju-Jaani khk)] * [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2677 Kultuurimälestiste riiklik register: Anija mõisa peahoone] * [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2688 Kultuurimälestiste riiklik register: Anija mõisa moonakamaja] 33. rida ⟶ 38. rida: * [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2679 Kultuurimälestiste riiklik register: Anija mõisa pargi piirdemüür] * [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2678 Kultuurimälestiste riiklik register: Anija mõisa park] {{Harju-Jaani kihelkond}}

Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel