Lauri Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Haridus ja töökäik: "Eestlase aja" põhilisemad seisukohad yhe magistritöö järgi; kellel "Eestlase aeg" käepärast, võib viited otse algallika põhjale viia |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Lauri Vahtre''' (sündinud [[22. märts]]il [[1960]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ajalugu|ajaloolane]], [[kirjanik]], [[stsenarist]] ja [[tõlkija]].
==Haridus ja
Lauri Vahtre lõpetas [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ([[1988]] ajalookandidaat). Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.
10. rida:
==="Eestlase aeg"===
Aastal [[1984]] kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas [[Sulev Vahtre]] juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".<ref>[http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.</ref>
Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" aastal [[1991]] ja täiendatud kordustrükina aastal [[2000]].▼
▲Lauri Vahtre [[kandidaaditöö]] käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" aastal [[1991]] ja täiendatud kordustrükina aastal [[2000]].
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus — aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
21. rida ⟶ 23. rida:
Vahtre märgib, et hiljemalt 17. sajandil tundsid eestlased nii päikesekella kui ka tunnijaotust, kuid igapäevaelus neil põhinevat ajaarvamist ei kasutatud. Tavapäraselt lähtuti päikese ööpäevaseid liikumisi järgivatest ajamääratlustest, näiteks "koidu aeg", "päikesetõus", "keskhommik", "enne lõunat", "kukelaulu aeg".<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 42.</ref>
==Poliitiline tegevus==▼
Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]. ▼
Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal.▼
==Kaitseministri nõuniku konkurss==
33. rida ⟶ 40. rida:
"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik [[Janek Mäggi]]. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."<ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
▲==Poliitiline tegevus==
▲Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].
▲Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal.
==Kunstiline tegevus==
| |||