Erinevus lehekülje "Tallinn teise maailmasõja ajal" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (teisaldas lehekülje Tallinn ja Teine maailmasõda pealkirja Tallinn Teise maailmasõja ajal alla: Parem pealkiri)
Mastaapsete ja sunniviisiliste taastamistööde tulemuseks oli märtsipommitamisel purustatud Estonia - rahvusliku monumendi - taastamine. 1945. aastal toimunud arhitektuurivõistluse järel taastati [[Juugend Eestis|juugend]]teater viie aastaga [[Alar Kotli]] projekti järgi kolmandiku võrra suuremana. Antud ajajärgu arhidektuuristiil aga rõhutas sambaid, ehisviilukesi, [[hammaslõige]]t, [[karniis]]i, lopsakat [[voluut]]i ja selle vahel nõukogude atribuutikat.
 
Muudes ehitistes säilis asutuste ja kortermajade puhul muule Nõukogude Liidule võõras saksalik [[terrasiitkrohv]], kõrge [[kelpkatus]], hillitsetud [[dekoor]], vaid detailides tuli arglikku nõukogude atribuutikat. Lisandus ka rahvusliku alltooniga pae ohter eksponeerimine. Eesti linnaehituses asendus senine domineeriv majakaupa kavandamine ansamblilise [[linnaplaneering]]uga. 1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid [[Otto Keppe]], [[Voldemar Meigas]] ja [[Harald Armani]] Tallinna uue üldplaani raames [[Viru väljak]]u alale kahehektarilise [[Keskväljak]]u. Selle ministeeriumihooneid sisaldava esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav Kultuurikeskus. Armani kavandas Kultuurikeskuse väljakuna, mis ristub [[Rävala puiestee]]ga (toona [[Lenini puiestee]]) ja hargneb nüüdsete [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu]] ja [[Lauteri tänav]]atena lõuna suunas.
 
Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada Estoniast vasakule jääv [[Põllumajanduslike Keskühistute Keskliit|Põllumajanduslike Keskühistute Keskliidu]] hoone ([[Enn Kaar]], [[1952]]), mõned elamud Lenini pst (nn teadlaste maja, [[Edgar Velbri]], [[1953]]), Lauteri ja Lembitu tänaval. Lisaks Kultuurikeskust ja Keskväljakut siduma pidanud hoonestu Estonia pst lõunaservas.