Programmeerimiskeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot muutis: war:Pinulongan hin programa |
PResümee puudub |
||
20. rida:
[[1957]] ilmus esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel [[Fortran]] koos esimese [[kompilaator]]iga, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde [[transleerimine|transleerima]]. See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. Fortranist said alguse ka praegu kasutatavad [[andmetüüp|andmetüübid]]: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud.
Fortran oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja [[äritarkvara]] loomiseks. Sellepärast hakati arendama [[COBOL]]it. Selle keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid [[Massiiv (programmeerimine)|massiiv]]idesse ja [[kirje]]tesse.
[[1958]] loodi [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] keel [[Lisp]]. See oli mõeldud [[tehisintellekt]]i uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite [[hulk|hulgast]]. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.
| |||