Suur Rannavärav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on keskaegse Tallinna kaitseehitisest; Suure Rannavärava eesvärava kohta vaata lehekülge [[Suure Rannavärava eesvärav]]; tänava Suur Rannavärav kohta vaata lehekülge [[Suur Rannavärav (tänav)]]}}
 
'''Suur Rannavärav''' onoli keskaegse14. Tallinnasajandil kaitseehitisterajatud [[Tallinna linnamüür]]i osakaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati [[1779]]. aastal.
 
Tänaseni säilinud [[Suure Rannavärava eesvärav]]at koos suurtükitorniga [[Paks Margareeta]]on peetud analoogselt [[Viru värava eesvärav]]ga linnaväravateks. Keskaegsed linnaväravad aga olid nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega, mida täiendasid põhiväravate ees asuvad kaitseesmärgil loodud eesväravad.
 
'''Suur Rannavärav''' on keskaegse Tallinna kaitseehitiste [[Tallinna linnamüür]]i osa linna põhjaküljel.
[[Pilt:Suur Rannavärav.JPG|thumb|Suur Rannavärav, vaade [[Rannamäe tee]]lt, 2011. aasta, kevad]]
[[Pilt:Suur Rannavärav ja vasakpoolne kaitsetorn.JPG|left|thumb|Suur Rannavärav ja vasakpoolne kaitsetorn, vaade [[Pikk tänav|Pikalt tänavalt]] 2008. aasta, talv]]
[[Pilt:Suur Rannavärav 1924. aastal.jpg|left|pisi|Suur Rannavärav 1924. aastal]]
[[Pilt:Suure Rannavärava kaitsetornid.JPG|pisi|Suure Rannavärava kaitsetornid, vaade [[Rannamägi|Rannamäe]] lõunapoolselt nõlvalt, 2008. aasta talv]]
Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud [[1359]]. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "''Strantporte'', ''vor den groten Strantporten''".
 
Esimene Suure Rannavärava ehitis rajati kohta, kus kohtusid linnamüür ja [[Pikk tänav]]. Väravast mereni oli siis vaid 100 m. Esimene värav pole säilinud. Kuid uurimised on näidanud, et värav oli sarnane teiste väravatega, nagu [[Viru värav|Viru]], [[Karja värav|Karja]], [[Nunna värav|Nunna-|]] ja [[Väike Rannavärav|Väikese Rannaväravaga]]. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge.
 
Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati aastetel 1518–1529 ja oli eelvärav. 15. ja 16. sajandil oli Suure Rannavärava bastioni kohal üks Tallinna vanemaid aedu - [[Roosiaed]]<ref>[[Tiiu Viirand]], "Tallinn", Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2009, lk 114</ref>.
 
16. sajandil testatud järjekordsed ehitustööd olid nähtavasti tingitud sõjalise konflikti teravnemisest [[Liivi ordu]] ja [[Venemaa suurvürstiriik|Venemaa suurvürstiriigi]] vahel. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates [[1842]]. aastast kannab torn nime "[[Paks Margareeta]]".
 
Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torn]]idega kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]].
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
==Viited==
{{viited}}