Vikipeedia

Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{keeletoimeta}}{{pooleli}} '''Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond''' ({{keel-de|Fürstentum Braunschweig-Wolfenbüttel}}) oli [[Braunschweig-Lüneburgi hertso...'
 
PResümee puudub
9. rida:
Pärast seda, kui [[Heinrich Lõvi]] lapselapsele [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]]ele anti keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt 21. augustil 1235 keiserliku läänina endised perekonna pärusvaldused (paiknesid tänapäeva [[Alam-Saksi]] ida- ja [[Saksi-Anhalt]]i põhjaosas) [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] nime all, jagati hertsogkond aastatel 1267/1269 tema poegade vahel.
 
[[Albrecht I (Braunschweig)|Albrecht I-le]] (kutsutud ka Albrecht Suureks) (1236-12791236–1279) anti alad [[Braunschweig]]i-[[Wolfenbüttel]]i, [[Grubenhageni vürstkond|Einbecki-Grubenhageni]] ja [[Göttingeni vürstkond|Göttingeni-Oberwaldi]] ümbruses. Seega asutas ta Braunschweigi vanema liini ja pani aluse sellele, mida hiljem kutsuti Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnaks. Tema vend [[Johann I (Braunschweig-Lüneburg)|Johann]] (1242-12771242–1277) päris maad Lüneburgi ümbruses ja asutas Lüneburgi vanema liini. [[Braunschweig]]i linn jäi ühisvalitsemise alla.
 
Braunschweigi(-Wolfenbütteli) ala jagunes järgnevatel aastakümnetel edasi. Näiteks jagunesid mõneks ajaks Grubenhageni ja Göttingeni liinid. Sarnasel viisil jagunesid aastal 1432 valdused Deisteri mägede ja Leine jõe vahel, mis olid vahepeal saadud Braunschweigi keskmiselt liinilt, edasi [[Calenbergi vürstkond|Calenbergi vürstkonna]] moodustamiseks. Edaspidi toimus uusi taasühinemisi ja jagunemisi.
15. rida:
[[Pilt:Wappen Braunschweig Schedel 183v.jpg|thumb|Hertsogkonna vapp [[Schedeli maailmakroonika]]s aastast 1493]]
 
Vahepeal sai hertsogitel villand pidevatest vaidlustest Braunschweigi linna kodanikega ja aastal 1432 viisid nad oma [[residents]]i [[Wolfenbüttel]]isse, mis asus [[Oker]]i jõe soises nõos umbes 12 km Braunschweigist lõunas. Braunschweig-Lüneburgi hertsogitele siia ehitatud loss -– koos hertsogi kantselei, konsistooriumi, kohtute ja arhiividega -– sai hiiglasliku regiooni juhtimiskeskuseks, kust valitseti hertsogkonna Wolfenbüttel-Braunschweigi osa. Pikka aega valitses see ka [[Calenbergi vürstkond|Calenberg-Göttingeni]] ja [[Grubenhageni vürstkond|Grubenhageni]] vürstkondi, [[Halberstadti piiskopkond]]a, suuri osasid [[Hildesheimi peapiiskopkond|Hildesheimi peapiiskopkonnast]], [[Hohnsteini krahvkond|Hohnsteini]] ja [[Regensteini krahvkond]]i, Klettenbergi ja [[Lohra]] parunkondi ja osi [[Hoya krahvkond|Hoya krahvkonnast]] Weseri alamjooksul. Selle kohtu tähtsus oli tähendusrikas paljudele käsitöölistele. Sadu puitraamistuses hooneid ehitati kohtule, kodanikele ja hertsogi vajadusteks, alguses juhuslikult, hiljem vastavalt hertsogi ja tulekaitse nõuetele. Linna arengu õitseaegadel nimetati selle osad erinevate hertsogite järgi: ''Auguststadt'' läänes, ''Juliusstadt'' idas ja ''Heinrichstadt''.
 
Pärast hertsogkonna kaheteistkümnendat jagamist aastal 1495, millega Braunschweig-Calenberg-Göttingeni vürstkond taasjagati selle komponentosadeks, sai hertsog [[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Vanem]] Braunschweigi maad, mille nimele lisati uue residentsi Wolfenbütteli nimi. Siit alates sai vürstkonna nimeks "Braunschweig-Wolfenbüttel".
45. rida:
Poliitiliselt oli Braunschweig-Wolfenbüttel üks [[Preisimaa]] lähemaid liitlasi. Kuigi veidi varem oli Habsburgist keiser kõige tähtsam liitlane poliitiliste abielude kaudu, sai Welfide Wolfenbütteli liin lähedaseks [[Hohenzollernid|Hohenzollernitega]] Preisi kroonprintsi [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrichi]] ja [[Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel|Elisabeth Christine]] abielu kaudu. Abielu organiseerisid Friedrich Wilhelm I ja Ferdinand Albrecht. Nad algatasid ka "relvavendluse" väikeriigi ja suure Preisi kuningriigi vahel. Arvukalt Braunschweig-Wolfenbütteli ohvitsere teenis [[Preisi armee]] kõrgetel kohtadel, kõige tuntumad [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]]. Vürstkonna [[rügemendid]] esinesid liitlasarmees Lääne-Preisimaal ja eriti liitlas-[[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnas]]. Braunschweigi ja Preisimaa vahelise sõjalise liidu silmapaistev esindaja oli Braunschweigi ja Lüneburgi hertsog, troonipärija [[Ferdinand von Braunschweig-Wolfenbüttel]].
 
Karl I ajal oli suuri saavutusi kultuuri- ja teaduspõllul: edendati teatrit ja julgustati haridust. Aastal 1753 asutati hertsogi kunsti ja loodusloo kollektsioon -– Loodusloo muuseumi eeelkäijaeelkäija. Need olulised kollektsioonid olid kogutud Braunschweigi hertsogite poolt. Kuigi Wolfenbüttel taandus, koges Braunschweig nüüd kultuurilist tõusu.
 
Augustis 1784 jäi [[Johann Wolfgang von Goethe]] Braunschweigi poliitilisele missioonile koos hertsog [[Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)|Karl Augustiga]]. Ajal, kui poliitiline olukord Austria ja Preisimaa vahel hakkas taas kord üle kuumenema, plaanisid väikesed ja keskmised Saksa riigid luua tasakaalustavaks jõuks suurema riigi. Hertsog Karl Wilhelm Ferdinandil paluti ühineda [[vürstide liit|vürstide liiduga]] (''Fürstenbund''), mida ta tegi 30. augustil.
59. rida:
== Beverni kõrvalliin ==
 
'''Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstkond''' tekkis pärimisvaidlustes [[Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern)|Ferdinand Albrecht I]] ja tema vendade vahel. Aastal 1667 anti Ferdinand Albrechtile [[Beverni loss]] [[Holzminden]]i lähistel. Tema —– ja hiljem tema poeg [[Ferdinand Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Ferdinand Albrecht II]] —– olid Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstid. Aastal 1735 võttis Ferdinand Albrecht II Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna üle, alluv vürstkond läks tagasi Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnale.
 
== Braunschweig-Wolfenbütteli valitsejate loend ==
101. rida:
|-
|1369–1373
|[[Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)|Magnus Torquatus]] ([[Lüneburgi pärilussõda]] (1370-881370–88) algas tema ajal; seda jätkasid tema pojad [[Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Friedrich]] ja [[Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)|Bernhard]]).
|-
|1373–1400
107. rida:
|-
|1400–1409
|[[Heinrich I (Braunschweig)|Heinrich Kerge]] (?-1416–1416); asutas Braunschweigi keskmise liini, mille tema pojad [[Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Wilhelm I]] ja Heinrich esialgu jagasid.
|-
|1400–1428
113. rida:
|-
|1416–1482
|[[Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Wilhelm I]] (?-1482–1482)
|-
|1482–1491
|[[Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Wilhelm II]] (?-1503–1503)
|-
|1491–1514
125. rida:
|-
|1568–1589
|[[Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Julius]] (1528–1589); -– suur linnaehitaja, kes tegi kindlusest esimese süstemaatiliselt korrastatud [[renessanss]]liku linna; aastal 1572 asutas ta raamatukogu, mille tänapäevane nimi viib tagasi kõige tähtsama kogujani, hertsog August Nooremani; ta asutas aastal 1576 ka [[Helmstedt]]i ülikooli; 16. sajandi algul tugevdas ta kindluste bastione; ta soetas Kalenbergi, [[Göttingen]]i ja [[Diepholz]]i; Julius oli [[Protestantism|protestant]].
|-
|1589–1613
|[[Heinrich Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Julius]] (1564–1613) -– siis oli kultuuriline õitseaeg Wolfenbüttelis; Heinrich Julius oli [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskop]], [[Helmstedt]]i ülikooli rektor, mõisakohtu president, alkeemik, kütt ja kirjanik.
|-
|1613–1634
136. rida:
|-
|1635–1666
|[[August II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|August Noorem]] (1579–1666) -– aastal 1643 asus [[Wolfenbüttel]]isse, asutas barokkteatri ja ''Bibliotheca Augusta''.
|-
|1666–1704
|[[Rudolf August (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Rudolf August]] (1627–1704) -– vastavalt aruannetele aastast 1677 rajas ta tee läbi Lechlumi metsa; aastal 1671 vallutas ta Braunschweigi linna ja kindluse.
|-
|1685–1714
|[[Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Anton Ulrich]] (1633–1714) -– Anton Ulrich oli poliitik, metseen ja poeet; praegu temanimelise muuseumi asutaja Braunschweigis.
|-
|1714–1731
156. rida:
|-
|1735–1780
|[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]] (1713–1780) -– asutas ''Collegium Carolinumi'' Braunschweigis, portselanitöökoja Fürstenbergis, tuletõrjeüksuse; aastal 1753 viis residentsi Braunschweigi.
|-
|1780–1806
|[[Karl Wilhelm Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl II Wilhelm Ferdinand]] (1735–1806) -– oli Preisi armee juhataja; suri Jena lahingus; kuna tema poeg ja pärija suri noorelt ja kaks muud poega ei olnud vastuvõetavad, läks võim noorimale pojale.
|-
|1806–1807
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Braunschweig-Wolfenbütteli_vürstkond"