Vikipeedia

Trikster: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 194.150.65.43 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp.
6. rida:
 
== Mõiste ==
Triksteri mõiste võttis [[1868]]. aastal kasutusele ameerika etnoloog [[Daniel Brinton]] raamatus "Uue maailma müüdid" (''The Myths of the New World''). Eesti keeles on see narr, kelm, trikitaja, trikimees, vembumees jne.
 
[[1898]] analüüsis triksteri kuju [[Franz Boas]] eessõnas [[James Teit]]i raamatule "Thompsoni jõe indiaanlaste pärimus" (''Traditions of the Thompson River Indians''). Boasi järgi on triksteri põhiomadus see, et ta andis maailmale praeguse kuju kogemata, taotledes oma isekaid eesmärke. Triksterist saab kultuurikangelane, sest tema egoistlikud teod toovad tagajärgi, mis on inimkonnale kasulikud.
12. rida:
Triksteri mõiste sai üldtuntuks siis, kui Franz Boasi õpilane [[Paul Radin]] oli avaldanud [[winnebago]] müüditsükli pealkirjaga "The Trickster" ([[1956]]).<ref name="vana"/> Radin tõstab esile, et põlisameerika lugudes on trikster ühtaegu tola ja heategija, ning oletab, et temas võisid kokku sulada kaks eri tegelaskuju. Radin arvab, et ürgsem on just vembumehe kuju, keda pidevalt vaevab nälg, ohjeldamatu rännukihk ja suguiha. [[Jumal]]ikud omadused võidi talle lisada hiljem. Radini oletust nõrgendab see, et tembutav jumal on [[mütoloogia]]tes tavaline, ja kahe erineva tegelaskuju liitmist on raske põhjendada.
 
NarriTriksteri kuju on üldineuniversaalne, kuid igas pärimuses pole vembumees tingimata looja või leiutaja. Kuna narr, kelm, petis või vigurvänt on üks kesksemaid tegelasi [[muinasjutt]]udes, [[pajatus]]tes, [[anekdoot]]ides, samuti [[ilukirjandus]]es ja [[meelelahutus]]es, on mõned [[usundilugu|usundiloolased]] (nt [[Mircea Eliade]]) arvanud, et triksterist peaks rääkima vaid kitsalt [[Põhja-Ameerika]] pärimuse puhul.
 
Mõiste piiramise vastu räägib tõsiasi, et maailma loovaid või kujundavaid trikstereid leidub kõigil mandritel. [[Carl Gustav Jung]] pidas narritriksterit [[arhetüüp]]seks tegelaseks ja seostas seda muuhulgas [[keskaeg]]se [[Euroopa]] [[karneval]]ikommetega. Jungi arvates sarnaneb narrtrikster ka [[lunastaja]]le või [[šamaan]]ile. Loomakujuline narrtrikster on Jungi meelest kollektiivne isikustaminepersonifikatsioon, mis väljendab eristuste-eelset inimteadvust ja on lähedane "varju" arhetüübile. Seepärast olevat ta iseendast nii vähe teadlik, et tema keha pole ühtne ja tema kaks kätt kaklevad omavahel.
 
Robert D. Pelton on väitnud, et õigem oleks kõnelda "narri mustristtriksterimustrist" (''the trickster pattern'').<ref>Robert D. Pelton, ''The Trickster in West Africa''. Berkeley, 1980, lk 14-17.</ref> Siis pole narritriksteri kategooria nii vastuoluline. Narri musterTriksterimuster on äratuntav kõigi rahvaste pärimustes, aga selle kõik elemendid pole kunagi üheaegselt kohal. Näiteks ei ole iga narrtrikster loomakujuline, ta ei pruugi olla maailma looja jne. Sellest hoolimata võib eri tüüpi narridetriksterite lugudes olla sarnaseid motiive. Peltoni arvates väljendab narritriksteri kuju liialduse kaudu seda, et inimelu ühendab korrastatust ja lõputut muutlikkust.
 
== Eesti pärimus ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Trikster"