Vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast süüdimõistva kohtuotsuse või vahistamismääruse jõustumist tuleb süüdimõistetud või vahistatud vanglasse paigutada. Kohtuotsuse ja – määruse jõustumist ja täitmisele pööramist, samuti karistuse täitmisele pööramist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011045 Kriminaalmenetluse seadustik], RT I 2003, 27, 166</ref> Sealt tuleneb, et kui süüdimõistetu ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks loetakse sel juhul süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Täitmisplaan on justiitsministri määrus, mille alusel toimub vanglasse paigutamine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011007 Täitmisplaan], RTL 2008, 29, 424</ref>. Kinnipeetavate paigutamisel lähtutakse üldjuhul piirkondlikkuse põhimõttest. Sellest tulenevalt paigutatakse Tartu Vanglasse Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestis elavad kinnipeetavad, Tallinna Vanglasse Põhja-Eestis elavad inimesed ja Viru Vanglasse Ida-Eestis elavad kinnipeetavad. Kinnipeetavad paigutatakse vanglatesse aga ka tulenevalt vangla spetsialiseerumisest. Juhul kui piirkonlikkuse ja spetsialiseerumise põhimõte satuvad vastuollu, lähtutakse spetsialiseerumise põhimõttest. Tartu Vanglasse paigutatakse seega sõltumata elukohast kinnipeetavad, kellel on narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired ning kinnipeetavad, kes on toime pannud seksuaalkuritegusid. Viru Vanglasse paigutatakse noored meessoost kinnipeetavad ning narkokuritegusid toime pannud kinnipeetavad. Kui isik on toime pannud narkokuriteo, kuid tal on sõltuvushäired, paigutatakse ta Tartu Vanglasse, kuna tähtsustatakse sõltuvust vabanemist. Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakonda paigutatakse madala retsidiivsusriski ja madala ohtlikkuse tasemega kinnipeetavad või üle 55 aasta vanused kinnipeetavad. Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonda paigutatakse naissoost, sh noored naissoost kinnipeetavad ja üle 57 aasta vanused meessoost kinnipeetavad, keda ei ole karistatud seksuaalkuriteo toimepanemise eest.

Vanglasse paigutamisest tuleb eristada ümberpaigutamist ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise. Ümberpaigutamisest saab rääkida siis, kui kinnipeetava esialgne paigutamine vanglasse on toimunud, st ta on juba suunatud oma karistuse täitmiseks määratud vanglasse. Ümberpaigutamine toimub juhul, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministeerium otsustab vangla direktori taotluse alusel ümberpaigutamise üle. Kinnipeetava nõusolekut pole ümberpaigutamiseks vaja. Riigikohus on leidnud, et kuigi kinnipeetaval puudub õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetne vangla, on tal teatud juhtudel õigus vaidlustada tema suhtes tehtud ümberpaigutamise otsus. <ref>[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-30-10 RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM, Kohtuasi 3-3-1-76-10, 14. veebruar 2011], RIIGIKOHTU
HALDUSKOLLEEGIUM</ref>. Riigikohus on ka selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, nt õiguse elule või tervise kaitsele <ref>[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-30-10 RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM, Kohtuasi 3-3-1-76-10, 14. veebruar 2011], RIIGIKOHTU

Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse võib toimuda juhul, kui kinnipeetav ei täida vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või sooritab uusi õiguserikkumisi, samuti juhul, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.