Valaste juga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Vaateplatvorm: Pisiparandusi
37. rida:
| online =26.03.08 | Keel = }}</ref> – [[moreen]]i ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et siit on kunagi [[mandriliustik]] üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et siin on olnud meri.
 
Pinnakattele järgneb enam kui 13 m paksune lasund [[kesk-ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. Selle ülaosas on 3,5 m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi ([[Aseri lade]]). Järgneb 6,5 m [[Kunda lade]]messe kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt [[peajalgne|peajalgsete]] (nautiloiidide) [[kivistis]]i ja 2,5 m [[glaukoniit]]i sisaldavat lubjakivi ([[Volhovi lade]]) ning 0,6 m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi ([[Billingeni lade]]me [[Päite kihistu]]). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, alam-ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] roheline glaukoniitliivakivi (1,3 m), [[Varangu lade]]me [[Türisalu kihistu]] tumepruun [[diktüoneemakilt]] (2 m) ja [[Pakerordi lade]]me [[Kallavere kihistu]] [[oobolusliivakivi]] ehk fosforiit (3,5 m).
 
Sellest tasemest allpool tulevad juba [[alam-kambrium]]isse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli [[kvartsliivakivi]] ([[Tiskre kihistu]]) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega [[sinisavi]] ([[Lükati kihistu]]). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa.