Kalamaja kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
19. sajandil laiendati kalmistut korduvalt.
 
[[1962]]. aastal tuli [[Robert Nerman]]i teatel korraldus puhastada [[Kalamaja kalmistu]] pargiks, sellega alustas ülesande saanud tehas "[[Volta tehas|Volta]]" 1964. aastal. Otsus tuli ilmselt kuskilt kõrgemalt, muidu ei oleks enne kalmistu sulgemist sinna veel maetud.<ref> Robert Nerman. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996. [[ISBN]] 9985-60-173-4. </ref>.
Aastal [[1950]] kalmistu alguses suleti ning aastal [[1964]] hakati seda pargiks kujundama.
 
Muinsuskaitseliikumise algatusel hakati kalmistut taastama [[Kalamaja kalmistupark|mälestusparginekropolina]] ja aastast [[1993]] on see pargina looduskaitse all.
Seal kasvavad kõrged põlispuud, on jalgteed ja muinsuskaitse all olev kellatorn.
 
2008. aasta kevadel pöördus Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš kirjalikult Kalamaja elanike poole, et leida toetust pargi ümberehitamiseks, plaanitud summa oli 20 miljonit krooni. Elanike vastuseisu tõttu kohendati projekt endisele kalmistule sobivamaks ja ka kulutatav summa muutus tagasihoidlikumaks<ref> [http://wwx.postimees.ee/230508/esileht/siseuudised/tallinn/332260.php Linn lubaks lapsed haudade kohale mängima. Postimees, 22. mai 2008] </ref>. Kalmistupark valmis suvel 2009.
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria: Tallinna kalmistud]]