Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}}
'''Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing''' (lühend ELKNÜ; [[18. oktoober|18. oktoobrini]] [[1940]] '''Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing''', lühend '''EKNÜ''') oli üks Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ([[ÜLKNÜ]]) allorganisatsioone, [[Eesti NSV]] noorsoo ühiskondlik-poliitline massiorganisatsioon, EKP aktiivne abiline ja reserv.
{{Sisukord paremale}}
ELKNÜ sünnipäevaks loeti [[5. detsember]] [[1920]], kui peeti esimene [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing]] (ÜENPÜ) koosolek [[Tallinn]]as [[Väike-Karja tänav]]as asunud [[Tööliste maja]]s.
 
ÜhinguELKNÜ kõrgeim organ on kongress ja kongressidevahelisel ajal [[ELKNÜ Keskkomitee]], mis valis oma liikmete hulgast ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri ja teised sekretärid ning kollektiivse juhtorgani [[ELKNÜ Keskkomitee büroo]]. ELKNÜ algorganisatsioonid moodustati kommunistlike noorte õppe- või töökohas.
{{Vaata|ELKNÜ Keskkomitee}} ja {{Vaata|ELKNÜ Keskkomitee#ELKNÜ Keskkomitee juhtkond}}
 
== Ajalugu ==
Esimene Eestimaa revolutsiooniliste töölisnoorte ülemaailmne ühing - Põhja-Balti Kommunistlik Noorsoo Liit, asutati [[1918]]. aasta veebruaris, kuid Saksa okupatsioon lõpetas selle tegevuse. ELKNÜ sünnipäev on [[5. detsember]] [[1920]]: siis asutati [[Tallinn]]as Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing (ÜENPÜ). Aprillis [[1921]] rohkem kui 1000 liikmega ÜENPÜ suleti, juhatus ja osa liikmeid vahistati. Samal aastal hakati moodustama põrandaalust Eestima Kommunistlikku Noorsooühingut (EKNÜ). [[1. detsember]] [[1921]] ilmus EKNÜ põrandaaluse häälekandja "[[Noor Proletaarlane]]" esimene number. [[3. september]] [[1922]] peeti [[Harjumaa]]l [[Peningi vald|Peningi vallas]] [[Võisilma talu]]s EKNÜ I kongress, millest võttis osa 16 saadikut, kes esindasid ühingu 286 liiget. Kongress andis revolutsioonilisele noorsoole kindla tegevuskava. Keskomitee sekretäriks sai [[Jaan Kreuks]]. EKNÜ osales [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusus]], ligi kolmandik võitlussalkasi olid EKNÜ liikmed. Ülestõusu ajal ja järgnenud võitluse läbi hukkus palju noori, nende seas EKNÜ Keskkomitee liikmed [[Arnold Sommerling]], O. Piir ja [[Rudolf Pälson]]. EKNÜ suudeti taastada [[1926]]. aasta lõpuks. [[1931]]. aastal paljud EKNÜ aktivistid vahistati. Pärast seda ei läinud korda EKNÜ ülemaalist organisatsiooni taastada enne kui [[1940]]. aastal juulis.
 
==EKNÜ ja ELKNÜ kongressid==
50. rida:
|[[20. veebruar]]–[[21. veebruar]] [[1987]]|| [[ELKNÜ XX kongress]] || Tallinn, Eesti NSV||[[Arno Allmann]]
|}
 
== Ajalugu ==
Esimene Eestimaa revolutsiooniliste töölisnoorte üle-eestiline ühing - [[Põhja-Balti Kommunistlik Noorsoo Liit]], asutati [[1918]]. aasta veebruaris, kuid [[Saksa okupatsioon]] lõpetas selle tegevuse.
===1920-1921===
ÜENPÜ registreeriti ametlikult [[Tallinn-Harju Rahukogu]]s 11. novembril 1920. aastal ehkki ühingu tegevus oli juba algusest kommunistliku suunitlusega, hilisem ÜENPÜ juht [[Voldemar Tuberik]] osales juba 1920. aasta jaanuaris Nõukogude Lätis, Riias toimunud [[Ülemaailmne Noorte Kommunistlik Internatsionaal|Ülemaailmse Noorte Kommunistlik Internatsionaal]]i konverentsil ning ÜENPÜ tegutses [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] juures.
 
ÜENPÜ esimene koosolek peeti [[5. detsember|5. detsembril]] [[1920]]. aastal Tallinnas [[Väike-Karja tänav]] 18 asunud [[Tööliste maja]]s. ÜENPÜ juhtideks olid 1920. aastal [[Georg Kreuks]], Voldemar Tuberik ja [[Arnold Sommerling]], kes ka koostasid ÜENPÜ põhikirja. Ühingu tegevust juhendas Eestimaa Kommunistliku Partei poolt Georg Kreuks. Riigivastase poliitilise tegevuse eest vahistati G. Kreuks 1920. aasta aprillis ning mõisteti süüdi [[35 protsess]]i käigus.
 
ÜENPÜ esimesel koosolekul valiti ÜENPÜ juhatusse: Arnold Sommerling, [[Hendrik Allik]], Voldemar Tuberik, [[Richard Mirring]], [[Peeter Lempo]], [[Artur Nielsen]] ja [[Erna Saarens]]. V.Tuberik ja R.Mirring valiti ka ÜENPÜ esindajateks [[Ametiühisuste Kesknõukogu]]sse.
 
ÜENPÜ-s alustasid oma poliitilist tegevust hilisemad Eestimaa kommunistliku liikumise tegelased: vennad Kreuksid, A. Sommerling, H. Allik, V. Tuberik, R.Mirring, [[Vilhelmine Klementi]], H.Niineberg, [[Johannes Lauristin]], O.Künnapuu, O. Andrejev, Osvald Piir, [[Alma Vaarandi]], [[Johannes Reesen]], [[Oskar Sempre]], [[Erich Tarkpea]], S.Raekson, R.Pälson, [[Boriss Kumm]], [[Andrei Murro]], A.Mangman, A.Rõnglepp, O.Eller, V. Sassi, [[Osvald Tuul]], V.Vollman, M.Nurk, J.Kuuskman, [[Albert Stamm]], J.Teng, G,Mõtus, O.Sihver jt.
 
===1921-1940, illegaalne EKNÜ===
[[14. aprill]]il [[1921]]. aastal ÜENPÜ, mille oli juba rohkem kui 1000 liiget{{lisa viide}} suleti, [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühingu Kesknõukogu|Kesknõukogu]] ja osa liikmeid vahistati ning mõisteti [[115 protsess]]i käigus süüdi. 1921. aastal hakati moodustama illegaalse EKP aktivistide abil moodustama illegaalset (põrandaalust) [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingut]] (EKNÜ).
 
[[1. detsember]] [[1921]] ilmus EKNÜ põrandaaluse häälekandja "[[Noor Proletaarlane]]" esimene number. [[3. september]] [[1922]] peeti [[Harjumaa]]l [[Peningi vald|Peningi vallas]] [[Võisilma talu]]s EKNÜ I kongress, millest võttis osa 16 saadikut, kes esindasid ühingu 286 liiget. Kongress andis revolutsioonilisele noorsoole kindla tegevuskava. Keskomitee sekretäriks sai [[Jaan Kreuks]].
 
EKNÜ osales [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusus]], ligi kolmandik võitlussalkasi olid EKNÜ liikmed. Ülestõusu ajal ja järgnenud võitluse läbi hukkus palju noori, nende seas EKNÜ Keskkomitee liikmed [[Arnold Sommerling]], [[Osvald Piir]] ja [[Rudolf Pälson]]. EKNÜ suudeti taastada [[1926]]. aasta lõpuks.
 
[[1931]]. aastal paljud EKNÜ aktivistid vahistati. Pärast seda ei läinud korda EKNÜ ülemaalist organisatsiooni taastada enne kui [[1940]]. aastal juulis.
 
=== 1940 - 1941===
Peale 1940. aasta [[juunipööre]]t komsomoliorganisatsioon taastati ning 18. oktoobril [[1940]] võeti EKNÜ ÜLKNÜ-sse ja nimetati ELKNÜ-ks.
ELKNÜ tegevust juhtis [[ELKNÜ Keskkomitee]] ja piirkondlikke asutusi Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu linna- ja maakonnakomiteede esimehed:
* [[Viktor Piirsoo]] ([[7. veebruar]] [[1917]]-4[[4. september]] [[1941]] [[Kehra]]), ELKNÜ Tallinna linnakomitee sekretär;
* [[Voldemar Kivi]], ELKNÜ Pärnumaa komitee sekretär;
* [[Mihkel Paja]], ELKNÜ Saaremaa komitee sekretär;