Redaktsioon: 9. september 2007, kell 18:02 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. august 2011, kell 18:54 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:PalladioTuscan.jpg\|thumb\|Order ~~kui kontruktsioonisüsteem~~]] '''Order''' ([[ladina keel]]es ''ordo'' 'rida, asetus, kord') on [[ehitus]]es [[arhitektuur]]iliste vahendite ja kompositsioonivõtete süsteem, mis põhineb [[sammas-talakonstruktsioon]]i kandvate ja kantavate osade kindlaksmääratud ühendustel ja plastilisel töötlusel.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 353</ref> '''Order''' on ehituses antiiktempli [[konstruktsioonisüsteem]], kandvate ja kantavate osade ülesehitus. Orderisse kuuluvad [[sammas\|sambad]], [[pilaster\|pilastrid]] või [[piilar]]id kui kandvad osad ning [[arhitraav]] ehk talastik, [[friis]] ja [[karniis]] kui kantavad osad. Sammas-talakonstruktsiooni kandvad osad on näiteks [[sammas\|sambad]] koos [[kapiteel]]i, [[baas]]i ja vahel ka [[pjedestaal]]iga, [[pilaster\|pilastrid]] ja [[piilar]]id. Kantavad osad on näiteks [[arhitraav]], [[friis]] ja [[karniis]].<ref name=Tehnikaleksikon/> ~~Orderit kasutatakse hoonetel ka selleks, et kujundada ja kaunistada.~~ Klassikalised kunstiliselt mõtestatud orderid kujunesid välja [[Vana-Kreeka]]s. Nad said nime Kreeka piirkondade järgi: [[dooria order\|dooria]], [[joonia order\|joonia]] ja [[korintose order]]. Need orderite liigid levisid [[Vana-Rooma]]sse ning selle mõjul kasutati nende orderite tõlgendusi sageli [[renessanss\|renessansiaja]] ja [[klassitsism\|klassitsistlikus]] arhitektuuris. Näiteks dooria orderi [[Itaalia]] töötlus on [[toskaana order]]. Komposiitorder ehk [[liitorder]] ühendab korintose ja joonia orderi elemente.<ref name=Tehnikaleksikon/> ~~Sõltuvalt asukohast ja ajajärgust said orderite eriliigid - [[dooria stiil\|dooria]], [[joonia stiil\|joonia]] ja [[korintose stiil]] - erinevad nimed.~~ == Vaata ka ==▼ Samba kõrgus sõltub tema läbimõõdust ja stiilist. Dooria samba kõrgus on läbimõõdust 7 korda suurem, joonia samba kõrgus 8 ja korintose samba kõrgus 9 korda. Kuna sammas ei pruugi olla ühesuguse läbimõõduga, tavaliselt on ta alt laiem kui ülevalt, siis kasutatakse samba alumist, maapinnalähedast läbimõõtu. Talastiku kõrgus on umbes veerand samba kõrgusest. [[Talastik]] Orderit kasutatakse hoonetel ka selleks, et neile kunstipärast ilmet anda. Sageli kasutatakse orderit suure ühiskondliku tähtsusega hoonete, sealhulgas kultusehitiste [[ideoloogia\|ideoloogilise]] tähtsuse esiletoomiseks.<ref name=Tehnikaleksikon/> [[Friis]] *[[Karniis]] Ainus antiikaja arhitektuuri käsitlev säilinud käsiraamat on [[Vitruvius]]e "''[[De architectura]]''", mis avastati [[15. sajand]]il. Seetõttu oli Vitruviusel hiliskeskaja ja uusaja arhitektuurile määratu mõju. ▲== ~~Vaata ka~~Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[be-x-old:Архітэктурны ордэр]] [[ca:Ordres clàssics]] [[cs:Klasická řádová architektura]] [[da:Klassiske søjleordener]] [[de:Säulenordnung]] [[en:Classical order]] [[eo:Kolonaj ordoj]] [[es:Órdenes clásicos]] [[eu:Ordena klasiko]] [[ext:Órdenis crásicus]] [[fa:شیوه‌های معماری کلاسیک غربی]] [[fi:Pylväsjärjestelmät]] [[fr:Ordre architectural]] [[gl:Orde arquitectónica]] [[he:סדר קלאסי]] [[hu:Oszloprend]] [[it:Ordine architettonico]] [[ja:オーダー]] [[ka:არქიტექტურული ორდერი]] [[ko:주범 양식]] [[mk:Архитектонски поредок]] [[nl:Bouworde]] [[pl:Porządek architektoniczny]] [[pt:Ordem arquitetónica]] [[ru:Архитектурный ордер]] [[sv:Kolonnordning]] [[th:ลำดับสถาปัตยกรรมคลาสสิค]] [[uk:Архітектурні ордери]] [[zh:柱式]]

Order: erinevus redaktsioonide vahel