Looduslik valik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: id:Seleksi alam |
|||
5. rida:
Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et [[keskkond|keskkonna]]tingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi [[organism]]ide [[tunnus]]ed aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja [[paljunemine|paljunemisele]]; organismid, millel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem [[viljakus|viljakad]]. Nii kaua kui keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt [[adaptatsioon|adaptiivsed]], muutuvad need tunnused [[populatsioon]]ides tavalisemateks. [[Liik (bioloogia)|Liigi]] [[ökoloogiline nišš|ökoloogilise niši]] kadumine või ülerahvastus [[arvukuse kasv]]u tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem [[ökoloogia]] kui [[teisesed sugutunnused]], leiab aset [[ökoloogiline valik]]. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja [[ristumine|ristumise]] ja [[paaritumine|paaritumisega]] mitteseotud tegurid.
Darwini teooria, mille kohaselt [[liik (bioloogia)|liik]]ide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seda nähtust nimetas Darwin individuatsiooniks. Selles teoorias puuduvad väited selle kohta, kuidas individuatsioon töötab. Hilisemad avastused [[geneetika]]s [[seletus|seletavad]] mitmeid paljunemisel toimivaid mehhanisme: nii [[mittesuguline paljunemine|mittesugulise]] kui ka [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]] korral juhuslikud
Looduslik valik et ei tee vahet [[ökoloogiline valik|ökoloogilisel valikul]] ja [[suguline valik|sugulisel valikul]], sest ta puudutab tunnuseid, mida mõlemad võivad üheaegselt mõjutada (näiteks liigutuste osavust). Kui mingi muutus teeb järglased ellujäämisele või edukale paljunemisele kohasemaks, siis on selle muutusega järglastel suurem tõenäosus ellu jääda kui ilma selle muutuseta järglastel. Algsed tunnused ja kahjulikud tunnused kaovad, sest nendega järglased asenduvad edukamate sugulastega.
Seetõttu säilivad mõned tunnused tänu valikueelisele, mis nad oma kandjatele annavad, võimaldades isendil saada rohkem järglasi kui ilma selle tunnuseta isendid. Selle mehhanismi kordudes omandavad organismid üha rohkem keerukaid adaptiivseid tunnuseid.
==Vaata ka==
| |||