Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
[[Image:Latvian regions and latvians.png|thumb|right|350px|Läti ajaloolised piirkonnad]]
==Rahvastik ja asustus==
Kuramaa põhjaossa, Kura poolsaare tippu, jäävad [[liivlased|liivlaste]] viimased asualad. Varem Kuramaad asustanud [[kuralased]] on tänapäevaks sulandunud [[lätlased|lätlaste]] hulka. Kuramaa linnades elab ka palju [[venelased|venelasi]].
Kuramaa tähtsamad linnad on [[Liepāja]], [[Ventspils]], [[Jelgava]], [[Kuldīga]], [[Tukums]], [[Talsi]] ja [[
==Ajalugu==▼
===Muinas- ja keskaeg===
Kuramaa põlisasukateks olid kuralased, kelle puhul pole selge, kas tegemist oli balti või soome-ugri keelt kõnelenud rahvaga; kuralasi on nimetatud ka [[kuršid]]eks. Kura poolsaarel elanud liivlasi on samuti nimetatud kuralasteks või [[kurelased|kurelasteks]]. On võimalik, et Kuramaa elanikkond jagunes muinasajal soomeugrilastest Kuramaa liivlasteks ehk kuralasteks ning baltlastest kuršideks.
Kuralased allutati saksa ristisõdijatele ajavahemikul [[1230]]–[[1267]], esmalt vallutasid ristisõdijad Kuramaa põhjaosa, seejärel ka lõunaosa. Keskajal oli Kuramaa jagatud [[Liivi ordu]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] vahel, ordule kuulus Kuramaal 2/3 ning piiskopile 1/3 maast.
Kuramaa orduvaldused jagunesid [[Kuldīga komtuurkond|Kuldīga]], [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]], [[Dobele komtuurkond|Dobele]] ja [[Miitavi komtuurkond|Miitavi komtuurkondadeks]] ning [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond|Kandava foogtkondadeks]], lisaks oli [[Tukums]]i piirkond [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] valitseda, Miitavi komtuurkond liideti [[15. sajand]]i lõpul [[Liivi ordu maamarssal]]i valdustega. Kuramaa piiskopi valdused jagunesid kaheks suuremaks ja kaheks väiksemaks territooriumiks, piiskopkonna keskus asus [[Piltene]]s.
▲Kuramaa tähtsamad linnad on [[Liepāja]], [[Ventspils]] ja [[Jelgava]].
▲==Ajalugu==
▲Kuralased allutati saksa ristisõdijatele ajavahemikul [[1230]]–[[1267]], esmalt vallutasid ristisõdijad Kuramaa põhjaosa, seejärel ka lõunaosa. Keskajal oli Kuramaa jagatud [[Liivi ordu]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] vahel. Viimasele kuulus muuhulgas ka [[Ruhnu]] saar.
▲===Kuramaa hertsogiriik ja Piltene ala===
{{vaata|Kuramaa hertsogiriik}}
[[Image:Podział administracyjny I RP.png|thumb|right|300px|Kuramaa
[[5. märts]]il [[1562]] andis viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] vasallivande Poola-Leedu kuningale [[Zygmunt II August]]ile ja sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas, millest moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Riik hõlmas lisaks Kuramaa piirkonnale ka Zemgale ja [[seelid]]e alad (selle ametlikuks nimetuseks oligi Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik, [[saksa keel]]es ''Herzogtum Kurland und Semgallen''), seetõttu laienes Kuramaa kui piirkonna nimetus mõnikord ka kogu hertsogiriigile
Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]] (''Goldingen''), kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister [[Gotthard Kettler|Goddert Kettler]]. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid|Kettlerid]] (1561–1737), [[Bironid|Bironid]] (1737–1795, vaheajaga) ja [[Saksi dünastia]] (1740–1763). Hertsogiriigi hiilgeaeg oli 17. sajandil, hertsog [[Jakob Kettler|Jakobi]] ajal, mil tegeleti aktiivselt laevaehituse ning [[koloonia]]te rajamisega. Alates [[18. sajand]]i algusest sattus hertsogiriik üha tugevneva Vene mõju alla.
Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jäid Kuramaa territooriumile veel ka endised Kuramaa piiskopkonna ehk Piltene stifti alad, mille riigiõiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni [[1583]]. aastani kuulus ala [[hertsog Magnus]]ele, seejärel nõudis seda endale [[Taani]]. [[1585]]. aastal kindlustas Piltene üle kõrgeima võimu [[Rzeczpospolita]], kuid [[17. sajand]]il püüdsid selle üle kontrolli saavutada, peamiselt diplomaatilisi vahendeid kasutades, Kuramaa hertsogiriik ja [[Preisimaa]], sajandi lõpuks suutis esimene ala pantvaldusena enda võimu alla saada. [[18. sajand]]i alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi võimust ning jäi kuni [[1795]]. aastani vaid Rzeczpospolita lõdva keskvõimu alla.▼
▲Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jäid Kuramaa territooriumile veel ka endised Kuramaa piiskopkonna ehk Piltene stifti alad, mille riigiõiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni [[1583]]. aastani kuulus ala [[hertsog Magnus]]ele, seejärel nõudis seda endale [[Taani]]. [[1585]]. aastal kindlustas Piltene üle kõrgeima võimu [[Rzeczpospolita]], kuid [[17. sajand]]il püüdsid selle üle kontrolli saavutada, peamiselt diplomaatilisi vahendeid kasutades, Kuramaa hertsogiriik ja [[Preisimaa]], sajandi lõpuks suutis esimene ala pantvaldusena enda võimu alla saada. [[18. sajand]]i alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi võimust ning jäi kuni [[1795]]. aastani
===Kuramaa kubermang===
37. rida:
1812. aastal, [[Napoleon]]i sõjakäigu ajal Venemaale ([[1812. aasta Isamaasõda]]), tungisid Kuramaale Prantsusmaa liitlasest Preisimaa väeüksused, mis hõivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust ja ähvardasid ka [[Riia]] linna. Sama aasta detsembris, kui Prantsuse väed Venemaalt taganesid, läksid Preisi väed üle Venemaa poolele ning Kuramaal taastati Venemaa kontroll.
[[1817]]. aastal kaotati Kuramaal [[pärisorjus]], talude päriseksostmine algas [[1860. aastad|1860. aastatel]]. Sarnaselt Liivimaaga algas Kuramaal samal ajal ka lätlaste rahvuslik ärkamine. 19. sajandi teisel poolel kujunesid Kuramaa olulisimateks keskusteks sadamalinnad Ventspils ja Liepaja, kus algas intensiivne laevaehitus, samuti muutusid nad olulisteks laevastikubaasideks.
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuramaa [[1915]].–[[1917]]. aastal mitmete veriste lahingute tallermaa, piirkond langes 1917. aastaks Saksamaa võimu alla. Sõja käigus kaotas Kuramaa ka suure osa oma rahvastikust, paljus evakueerimiste tõttu.
[[1918]]. aasta märtsis plaaniti taastada Kuramaa hertsogiriiki, see kava sai ka Saksa keisri [[Wilhelm II]] tunnustuse. Alates sama aasta suvest plaaniti Kuramaad liita [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigiga]]. Hertsogiriigi tegelik loomine nurjus Saksamaa kapituleerumise tõttu 1918. aasta [[11. november|11. novembril]].
===Kuramaa Läti Vabariigis ning Läti NSV-s ===
Alates [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] väljakuulutamisest [[1918]]. aastal kuulub Kuramaa Läti koosseisu. [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal paiknesid Kuramaal suured Saksa väeüksused ([[Landeswehr]] ja [[Rauddiviis]]), mis lõid küll tagasi [[Punaarmee]] rünnaku, kuid püüdsid hiljem kogu Lätit enda kontrolli alla saada. [[1919]]. aasta
[[1940]]. aastal läks Kuramaa koos ülejäänud Lätiga [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisu, [[1941]]. aasta suvel vallutasid selle Saksamaa väed.
[[1944]].–[[1945]]. aastal
Pärast Läti iseseisvuse taastamist [[1991]]. aastal on Kuramaa iseseisva Läti osa.
▲[[1944]].–[[1945]]. aastal sai kuulsaks [[Kuramaa kott]] ehk katel, kus suurearvulised Saksa armee väeüksused pidasid ümberpiiratuna vastu kuni Saksamaa kapituleerumiseni [[8. mai]]l 1945. Seal anti välja ka oma [[postmark]]e. Samuti plaaniti seal taastada [[Läti]] iseseisvust, kuid plaan nurjus Saksa vägede vastuseisu ning sõja lõppemise tõttu.
==Viited==
| |||