Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
33. rida:
{{vaata|Kuramaa kubermang}}
 
[[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamisega]] [[1795]]. aastal läksid nii Kuramaa hertsogiiriik kui ka Piltene stift [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu, nendest moodustati [[Kuramaa kubermang]]. Ka Kuramaa kubermangus kehtestati [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]]uga analoogne õiguslik korraldus, kehtestus baltisaksa aadli omavalitsus, nn [[Balti erikord]], mistõttu Kuramaad loeti üheks kolmest Venemaa Läänemere- ehk Balti kubermangust.
 
1812. aastal, [[Napoleon]]i sõjakäigu ajal Venemaale ([[1812. aasta Isamaasõda]]), tungisid Kuramaale Prantsusmaa liitlasest Preisimaa väeüksused, mis hõivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust ja ähvardasid ka [[Riia]] linna. Sama aasta detsembris, kui Prantsuse väed Venemaalt taganesid, läksid Preisi väed üle Venemaa poolele ning Kuramaal taastati Venemaa kontroll.
[[15. aprill]]il 1795 võttis keisrinna [[Katariina II]] vastu [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Piltene rüütelkond|Piltene rüütelkonna]] esindajad, 20. aprillil andsid nad Venemaa keisrinnale ustavusvande Senatis. Kuramaa esimeseks [[Kuramaa kuberneride loend|kuberneriks]] määrati kindral [[Peter Ludwig von der Pahlen]]. [[Asehalduskord]] ja [[juliuse kalender]]viidi Kuramaal sisse sama aasta 27. novembril.
 
[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal tungisid Kuramaale Prantsuse vägede vaskul tiival asunud, kindral [[Jacques MacDonald]]i armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral [[Ludwig Yorck von Wartenburg]]i juhtimisel. [[5. juuli]]l ([[vana kalendri järgi|vkj]] 23. juunil) toimus Kuramaa piiril [[Šiauliai]] juures lahing, mille võitsid Preisi väed kindral [[Julius von Grawert]]i juhtimisel, misjärel vallutati Kuramaa, sealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 [[Prantsuse frank|frank]]i [[kontributsioon]]i. 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas [[Friedrich von Löwis of Menar]] ja Preisi vägede vaheline [[Iecava lahing]] (''Gross-Eckau'' lahing) [[Bauska maakond|Bauska maakonnas]] asuva [[Iecava]] jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed [[Daugava]] jõe ning ähvardasid [[Liivimaa kubermang]]ukeskust - Riia linna.
 
Kura-ja Liivimaale tunginud väed pidasid veel vastu [[Ķekava lahing]]u (saksa ''Dalenkirchen'') 10/22. augustil, (''Grafenthal'') ja [[Mežotne]]I juures 17/29. septembris ning [[Olaine]] (''Olai'') juures 3/15. novembril. 1812. aasta detsembris aga hakkas juba Venemaa siseosaqs suuri kaotusi kandnud Prantsuse armee taganema ning Kuramaal ja Liivimaala sunud Prantsuse väed said pealetungi asemel ülesandeks kattaVenemaalt taganevat armees [[arjergard]]ina. Pealetungi ajal Prantsusmaa armeega koostööd teinud Preisimaa vägede juht [[Ludwig Yorck von Wartenburg]] aga sõlmis taganemise alguses 18/30. detsembril vene vägede juhi [[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]iga ((1785–1831) [[Tauragė konventsioon]]i ning Preisimaa väed läksid üle Vene vägede poolele.
 
[[1817]]. aastal kaotati Kuramaal [[pärisorjus]].
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuramaa [[1915]].–[[1917]]. aastal mitmete veriste lahingute tallermaa, piirkond langes 1917. aastaks Saksamaa võimu alla. Sõja käigus kaotas Kuramaa ka suure osa oma rahvastikust, paljus evakueerimiste tõttu.
 
===Kuramaa Läti Vabariigis ning Läti NSV-s ===