Hermine Elisabeth Jürgens: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vaba (arutelu | kaastöö)
12. rida:
1935 elas Hermine Ahjal, ta oli sealse Krõpsi metsavahi abikaasa. Kus ta oli vahepeal ka kohaliku naiskodukaitseorganisatsiooni esinaine. Milliselt kohalt ta pidi lahkuma kohtulikult süüdistatuna kellegi au haavamises. Kolmekümnendate lõpus elas Hermine lühikest aega Tallinnas poegade läheduses.
 
Neljakümnendate aastate algul kolis Hermine [[Äksi]] kanti. Ühe oma klaverite müügist saadud raha annetas ta [[Äksi kirik]]u remondiks. Ta oli kümne aasta kiriku organistiks. Samuti andis ta muusikatunde. Sõja aastail aitas ta inimestel teada saada kadunud omakeste saatust. Täppi länudläinud ennustuste kõrval on teateid ka ebaõnnestunud nägemustest ning ennustutest. Ta aitas ka leida kadunud või varastatud esemeid ja koduloomi. Varastatud loomade leidmist kajastati ka 1974.a.-l ilmunud [[Aleksander Suuman]]i luuletuses "Äksi nõia meenutused".
 
Herminel oli mõnesajaköiteline raamatukogu, ta luges ning kirjutas palju. Palju tema kirjatöödest on säilinud sugulastel ning osa läinud kaduma.