Vikipeedia

Vaino Väljas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
cat
Resümee puudub
2. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Vaino Väljas''' (sündinud [[28. märts]]il [[1931]] [[Külaküla]]s ([[Emmaste vald]])) on endine [[Eesti NSV]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] poliitik ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[diplomaat]].
{{Sisukord paremale}}
 
==Elukäik ja töö==
Vaino Väljas lõpetas [[1955]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna.
===Komsomoli- ja parteikarjäär===
Vaino Väljas töötas aastatel [[1951]]-[[1980]] erinevatel [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel.
*aastatel [[1951]]-–[[1952]] oli ta [[ELKNÜ]] oli ta [[Tartu Ülikool|TRÜTartu Riikliku Ülikooli]] komitee[[komsomolikomitee]] sekretär,
*aastatel [[1952]]–[[1955]] [[ELKNÜ Tartu oblastikomitee]] sekretär,
*aastatel [[1953]]–[[1955]] [[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär,
*aastatel [[1955]]–[[1961]] [[ELKNÜ KK I sekretär]].
 
*aastatel [[1961]]–[[1971]] töötas Vaino Väljas [[EKP Tallinna linnakomitee]] I sekretärina ja oli
Vaino Väljas töötas
*aastatel [[19611971]]–[[19711980]] [[EKP Tallinna linnakomiteeKK]] I[[EKP sekretärinaKK jaideoloogiasekretär|ideoloogiasekretär]].
*aastatel [[1971]]–[[1980]] [[EKP KK]] ideoloogiasekretär.
 
Aastatel [[1963]]-[[1967]] oli Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja; [[EKP KK]] liige oli ta aastail [[1956]]–[[1980]]; [[EKP KK büroo]] liige 1961–1980; [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII–IX koosseisu saadik.
 
1980. aastal kui seoses [[Johannes Käbin]]i lahkumisega aktualiseerus küsimus, kellest tehakse [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretär]], oli [[NLKP Keskkomitee]] valiku ees: kas "[[internatsionalist]] Vaino või [[rahvuskommunist]] Väljas". Sobivaks peeti [[Karl Vaino]]t.<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo]] 2008, lk. 14–19.</ref> "Natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta viibis aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]]una [[Venezuela]]s ja aastatel [[1986]]–[[1988]] suursaadikuna [[Nicaragua]]s.
Vaino Väljas oli diplomaatilisel tööl
*aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude L$iit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Venezuela]]s ja
*aastatel [[1986]]–[[1988]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Nicaragua]]s
 
===EKP KK I sekretärina===
Kui[[10. seosesjuuni]]l [[Johannes Käbin1988]]i. lahkumisegaaastal aktualiseeruskutsuti küsimus,Väljas kellest tehaksevälktelegrammiga [[EKPLadina-Ameerika]]st KKMoskvasse, Ikus sekretär|EKP[[NLKP Keskkomitee I sekretärpeasekretär]], oli [[NLKPMihhail KeskkomiteeGorbatšov]] valikuteatas ees:talle, kaset "internatsionalisttal Vainotuleb võiasuda rahvuskommunist[[EKP Väljas".Keskkomitee SobivaksI peetisekretär]]i ametikohale, [[Karl Vaino]]t. aga kutsutakse Moskvasse [[NLKP Keskkomitee]] käsutusse<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo]] 2008, lk. 14–19325–329.</ref> "Natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle. Aastatel [[1980]]–[[1986]] oli ta [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Venezuela]]s ja [[1986]]–[[1988]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]] [[Nicaragua]]s.
Pärast Karl Vaino tagandamist [[16. juuniljuuni]]l 1988 asuski V.Väljas [[EKP Keskkomitee X pleenumipleenum]]i otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel [[1988]]–[[1990]] parteiEKP reformimist[[reform]]imist ja osales oskuslikult ja aktiivselt [[Eesti]] iseseisvusliikumises. ▼
 
[[10. juuni]]l [[1988]] kutsuti Väljas välktelegrammiga Moskvasse, kus [[NLKP Keskkomitee peasekretär]] [[Mihhail Gorbatšov]] teatas talle, et tal tuleb asuda EKP Keskkomitee I sekretäri ametikohale, [[Karl Vaino]] aga kutsutakse Moskvasse [[NLKP Keskkomitee]] käsutusse.<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo]] 2008, lk. 325–329.</ref>
▲Pärast Karl Vaino tagandamist 16. juunil 1988 asuski Väljas EKP Keskkomitee X pleenumi otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel [[1988]]–[[1990]] partei reformimist ja osales oskuslikult ja aktiivselt [[Eesti]] iseseisvusliikumises.
 
===Iseseisvusdeklaratsioon===
[[16. november]] [[1988]]. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. [[SuveräänsusdeklaratsioonSuveräänsus]]deklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. (26. novembril tühistas Moskva [[Eesti suveräänsusdeklaratsioonisuveräänsusdeklaratsioon]]i.)

[[23. märts]]il - [[25. märts]]il [[1990]]. aastal toimus [[EKP XX kongress]], kus nähti tähtsaima ülesandena [[Eesti iseseisvus]]e saavutamist.
 
===Poliitiline tegevus pärast Eesti iseseisvuse taastamist===
Pärast EKP lõhenemist juhtis Väljas aastail [[1990]]–[[1992]] selle eestimeelset tiiba, [[1992]]-[[1995]] oli ta [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatliku Tööpartei]] esimees.
 
41. rida ⟶ 39. rida:
* "Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlis-natsionalistlike püüdluste edendamiseks." ([[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 30. september 1972, tõlge vene keelest)
* "Täna näeb rahva absoluutne enamus väljapääsu kujunenud olukorrast ühtemoodi: selleks on Eesti iseseisvus, tema suveräänsuse tagamine oma rahva ja maa asjade otsustamisel, kõigi poliitikas osalejate vastutuse tõstmine Eestimaa homse kujunemisel, selliste tingimuste loomine, kus igaüks saaks segamatult ja tulemusrikkalt oma tööd teha." (EKP Keskkomitee pleenumil 16. juunil 1988.)<ref>Vaino Väljas. Intervjuu Maris Makkole 16. ja 18. aprill 1996. [[Mart Laar]], [[Urmas Ott]], [[Sirje Endre]]. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991." Tallinn, SE&JS 1996. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS 2000, lk. 374</ref>
 
==Isiklikku==▼
AbikaasaVaino Väljas on abielus: abikaasa: Mai (s.sündinud Goetz, 1935. aastal), tütar: Tiina (ssünd. 1960), poeg: Peeter (ssünd. 1963).▼
 
==Tunnustused==
83. rida ⟶ 84. rida:
* [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/intervjuu/3187-vaino-valjas-juhatasime-ka-teistele-suveraansusdeklaratsiooniga-teeotsa-katte Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte], Maaleht, 13. november 2008
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20720595&l=fplead Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku!] Delfi, video Vaino Väljase ja [[Enn Vetemaa]] intervjuust, 25. detsember 2008
 
▲==Isiklikku==
▲Abikaasa: Mai (s. Goetz, 1935), tütar: Tiina (s. 1960), poeg: Peeter (s. 1963).
 
{{DEFAULTSORT:Väljas, Vaino}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vaino_Väljas"