Laam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.1) (robot lisas: ro:Placă tectonică
Resümee puudub
6. rida:
Laamad koosnevad [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest]] ja [[Mandriline maakoor|mandrilisest maakoorest]]. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt [[manner|mandrist]] ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks [[Aafrika laam]], [[Antarktika laam]] ja [[Austraalia laam]], mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks [[Filipiini laam]], [[Nazca laam]] ja [[Vaikse ookeani laam]]. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: [[divergentsi vöönd]], [[konvergentsi vöönd]] ja [[transformne murrang]].
 
Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti hävidakaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad.
 
Laamade liikumist uuriva teadusharu nimi on [[geotektoonika]]. [[Teooria]], mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist, on [[laamtektoonika]].
 
Maa on [[Päikesesüsteem]]i ainus liikuvaidliikuvate laamu omavlaamadega [[planeet]].
 
Eesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]].