Paksulehelised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
| värv = lightgreen
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kivirikulaadsed]] ''Saxifragales''
12. rida:
| sugukonna_autor = [[A. P. de Candolle|DC.]]
}}
[['''Paksulehelised]]''' (''Crassulaceae'') on [[õistaimedkaheidulehelised|kaheiduleheliste]]e sugukond [[kivirikulaadsedklass (bioloogia)|kivirikulaadseteklassi]] seltsist. Nad on [[üheaastane taimkivirikulaadsed|ühekivirikulaadsete]]-, [[kaheaastaneselts taim(bioloogia)|kaheseltsi]]- võikuuluv [[püsik|mitmeaastasedõistaim]]ede [[rohttaim]]ed,sugukond mõned ka [[põõsas(bioloogia)|põõsadsugukond]]. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga.
 
Paksulehelised on [[üheaastane taim|ühe]]-, [[kaheaastane taim|kahe]]- või [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mõned ka [[põõsas|põõsad]]. Sugukonda kuulub 39 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 1400 [[liik (bioloogia)|liigiga]].
Sugukonna esindajaid kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägistel aladel<ref name="bot"> Kalda, A. (1970). Kõrgemad taimed. ''Rmt''.: Eichwald, K., Kalda, A. (koost.), Kukk, E. jt., ''Botaanika'' [II osa – Süstemaatika]. Tallinn, Valgus. Lk 484</ref>.
 
Sugukonna esindajaidPaksulehelisi kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägistel aladelmägedes.<ref name="bot"> Kalda, A. (1970)Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". ''Rmt''K.: Eichwald, KA., Kalda, A. (koost.), Kukk, E. Kukk jt. [[Tallinn]], ''Botaanika'' [II[Valgus osa – Süstemaatika(kirjastus)|Valgus]]. Tallinn, Valgus[[1970]]. Lk 484</ref>.
Eestis kuulub sellesse sugukonda 6...7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.
 
Eestis kuulub sellesse sugukonda 6...-7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.
 
Paksulehelised on [[sukulent|sukulendid]]: nad talletavad oma [[leht]]edesse [[vesi|vett]]. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.
 
Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. [[Abileht]]i ei ole. [[Õis|Õies]] on [[tolmukas|tolmukaid]] sama palju kui [[kroonleht]]i või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. [[Seemnealge|Seemnealgmed]] on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. [[Vili]] on [[kukkurvili]].
 
Ükski paksuleheline ei ole majanduslikult tähtis, nad ei anna eriti puitu ega vilja. Sellegipoolest on mõned neist iluaianduses tähtsad, sest nad on vahel imeliku või huvitava välimusega. Tavaliselt on paksulehelised üsna vastupidavad ja nõuavad üksnes minimaalset hooldust. Ilutaimede hulka kuuluvad [[portulak-turdleht]] ja [[blossfeldi kalanhoe]].
 
== Viited ==
{{viited}}
 
 
[[Kategooria:Kivirikulaadsed]]