82 822
muudatust
resümee puudub
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
|
'''Hermann von Buxhövden''', Tartu piiskopina '''Hermann I''' ([[1163]] – pärast [[1248]]) oli saksa päritolu [[Liivimaa]] kirikutegelane ning [[Lihula piiskop|Lihula]] ja esimene [[Tartu
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}
==Päritolu==
Hermann sündis tõenäoliselt [[Alam-Saksi]]maal, [[Bremen]]ist põhjas asuvas [[Bekeshövede]]s, kus asus perekonna pealoss ning oli pärit ühiskondlikult silmapaistvas perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenide perekonna liiget [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkond|Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas]] kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskop]]i [[Hartwig II]] poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa [[Friedrich I]] aegse ristisõja [[Püha Maa|Pühale Maale]].
Hermannil oli viis venda: [[Theoderich de Ropa|Theoderich]], Engelbert, [[Albert von Buxhövden|Albert]], [[Rothmar von Buxhövden|Rothmar]] ja [[Johannes Appelderin|Johannes]].
Hermann von Buxhövdeni vennad omandasid Vana-Liivimaal mõjuvõimsad ametikohad: vend [[Albert von Buxhövden]] oli Riia piiskop ja vend [[Rothmar von Buxhövden]] sai Hermanni teoetusel [[Tartu toomkapiitel|Tartu toomkapiitli]] [[toompraost]]iks.
==Lihula piiskopina==
Hermann määrati oma venna [[Riia peapiiskop]]i [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] poolt [[1219]]. aastal [[Lihula]] (''Leal'') [[Lihula piiskopkond|piiskopkonna]] [[Lihula piiskop|piiskopiks]], kuid kuna Lihula vallutasid [[rootslased]], kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata.
==Tartu piiskopina==
Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta [[1224]]. aastal [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani.
Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlassidemeid, Hermann läänistas tema valduses olnud piiskopkonna maad lähisuguslastele: [[Ugandi]] maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale [[Theoderich de Ropa]]le, [[Puhja]] anti Hermanni õemehele Engelbert von [[Tiesenhausen|Thysenhusen]]ile. [[Tarbatu kihelkond|Tarbatu kihelkonna]] aga jättis piiskop endale ja [[Tartu toomkapiitel|toomkapiitlile]]. Oma venna [[Rothmar von Buxhövden]]i seadis Hermann Tartusse [[toompraost]]iks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>.
[[1225]]. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis - [[Otepää linnus]]. [[1242]]. aastal piiskopkonna ja [[Mõõgavendade ordu]] väge vahel toimunud [[Jäälahing]]us oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.
Oma elu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna klooster|Kärkna kloostris]], surres seal 1248. ja [[1254]]. aasta vahel.
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
| |||