Eduard Ševardnadze: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Eduard shevardnadze.jpg|thumb|Eduard Ševardnadze (1997)]]
'''Eduard Ševardnadze''' ([[gruusia keel|gruusia]]:es]] ედუარდ შევარდნაძე, [[vene keel|vene]]:es Эдуард Амвросьевич Шеварднадзе) (sündinud [[25. jaanuar]]il [[1928]] Mamati külas) on endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Gruusia]] poliitik, [[Nõukogude Liidu välisminister]] [[1985]]–[[1990]] ja [[Gruusia president]] [[1995]]. aastast kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2003]].
 
Juba 20-aastaselt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|parteisse]] astunud Ševardnadze oli aastatel 1957–1961[[1957]]–[[1961]] [[Gruusia NSV]] komsomoliorganisatsiooni[[komsomol]]iorganisatsiooni esimene sekretär. [[1968. aastal]] sai ta Gruusia NSV siseministriks. Alates [[1972.]] aastastoli ta [[Gruusia Kommunistlik Partei|Gruusia Kommunistliku Partei]] esimene sekretär. Ševardnadze pooldas [[Mihhail Gorbatšov]]i ja taotles majandusreforme. [[1985]] arvati ta [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmeks, ja välisministriks. Välisministrina töötas pingelõdvenduseta [[pingelõdvendus]]e ja [[desarmeerimine|desarmeerimise]] heaks.
'''Eduard Ševardnadze''' ([[gruusia keel|gruusia]]: ედუარდ შევარდნაძე, [[vene keel|vene]]: Эдуард Амвросьевич Шеварднадзе) (sündinud [[25. jaanuar]]il [[1928]]) on endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Gruusia]] poliitik, [[Nõukogude Liidu välisminister]] [[1985]]–[[1990]] ja [[Gruusia president]] [[1995]]. aastast kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2003]].
 
[[20. detsember|20. detsembril]] [[1990]] astus Ševardnadze tagasi NSV Liidu välisministri kohalt protestiks diktatuuriohu[[diktatuur]]iohu vastu. Juulis [[1991]]. aasta juulis astus Ševardnadzeta NLKPst välja janing asutas koos teiste reformistide ja demokraatidega [[Demokraatliku Reformi Liikumine|Demokraatliku Reformi Liikumise]]. Pärast [[Augustiputš|Gorbatšovi-vastase putši]] läbikukkumist lükkas Ševardnadze tagasi Gorbatšovi ettepaneku saada julgeolekunõukogu liikmeks, kuid hiljem soostus kohaga Gorbatšovi nõuandvas nõukogus.
Juba 20-aastaselt parteisse astunud Ševardnadze oli aastatel 1957–1961 [[Gruusia NSV]] komsomoliorganisatsiooni esimene sekretär. 1968. aastal sai Gruusia NSV siseministriks. Alates 1972. aastast Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Ševardnadze pooldas [[Mihhail Gorbatšov]]i ja taotles majandusreforme. 1985 arvati ta [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmeks, töötas pingelõdvenduse ja desarmeerimise heaks.
 
Detsembris 1991. aasta detsembris kukutati Gruusias relvastatud [[riigipööre|riigipöördega]] president [[Zviad Gamsahhurdia]]. [[1992. aastal]] valiti Ševardnadze Gruusia valitseva sõjaväelise nõukogu esimeseksesimeheks ja oktoobris parlamendi spiikriks, (mis võrdus presidendi ametikohaga). Gruusia presidendiks valiti ta 1995[[5. aastanovember|5. novembrisnovembril]] [[1995]], teisekskogudes 72,9% valijate häältest. Teiseks ametiajaks 2000valiti ta tagasi [[9. aastaaprill]]il [[2000]], kui ta kogus valijate häältest üle aprillis82%.
[[20. detsember|20. detsembril]] [[1990]] astus Ševardnadze tagasi NSV Liidu välisministri kohalt protestiks diktatuuriohu vastu. Juulis 1991 astus Ševardnadze NLKPst välja ja asutas koos teiste reformistide ja demokraatidega Demokraatliku Reformi Liikumise. Pärast Gorbatšovi-vastase putši läbikukkumist lükkas Ševardnadze tagasi Gorbatšovi ettepaneku saada julgeolekunõukogu liikmeks, kuid hiljem soostus kohaga Gorbatšovi nõuandvas nõukogus.
 
1995 ja [[1998]] elas Ševardnadze üle atentaadikatse. [[9. veebruar]]il 1998 tulistati tema korteeži [[granaadiheitja]]st ja [[automaat]]idest, aga soomustatud "Mercedes" päästis presidendi elu.
Detsembris 1991 kukutati Gruusias relvastatud riigipöördega president [[Zviad Gamsahhurdia]]. 1992. aastal valiti Ševardnadze Gruusia valitseva sõjaväelise nõukogu esimeseks ja oktoobris parlamendi spiikriks (mis võrdus presidendi ametikohaga). Gruusia presidendiks valiti ta 1995. aasta novembris, teiseks ametiajaks 2000. aasta aprillis.
 
[[2. november|2. novembril]] [[2003]] toimusid Gruusias [[2003. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Opositsioon kutsus üles ilmutama [[kodanikuallumatus]]t ja nõudsid, et valitsus tunnistaks valimised mittetoimunuks. [[20. november|20. novembril]] avaldati ametlikud valimistulemused. Nende järgi sai Ševardnadzet toetav [[valimisliit]] "Uue Gruusia eest" kõige rohkem kohti, kuigi kogus vaid 21,32% häältest. Demokraatliku Taassünni Liit kogus 18,84% häältest. Ševardnadze vastased pidasid valimistulemusi võltsituteks ja seepeale puhkesid rahvarahutused, mida hakati nimetama [[Roosirevolutsioon]]iks. Mässuliste survel läks Ševardnadze [[23. november|23. novembril]] [[eru|erru]].
1995 ja 1998 elas Ševardnadze üle atentaadikatsed.
 
Sunniti tagasi astuma 2003. aastal [[Rooside revolutsioon]]i käigus.
 
== Teosed eesti keeles ==
* "Kui raudne eesriie rebenes". Saksa keelest tõlkinud [[Ilme Rebane]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2009]], 296 lk
 
* "Als der Eiserne Vorhang zerriss – Begegnungen und Erinnerungen". Peter W. Metzler Verlag, Duisburg 2007 (German: revised, re-designed and expanded edition. Georgian "Pikri Tsarsulsa da Momawalze – Memuarebi", Tbilisi 2006). The German edition is the basis for all translations and editions. ISBN 978-3-936283-10-5
 
* "Когда рухнул железный занавес. Встречи и воспоминания".Эдуард Шеварднадзе, экс-президент Грузии, бывший министр Иностранных дел СССР. Предисловие Александра Бессмертных. Translation from German to Russian. Russian license ("Als der Eiserne Vorhang zerriss", Peter W. Metzler Verlag, Duisburg 2007). М.: Издательство "Европа", 2009, 428 с. ISBN 978-5-9739-0188-2
 
* "Kui raudne eesriie rebenes". Endine Nõukogude Liidu välisminister ja Gruusia kunagine president Eduard Ševardnadze kirjeldab oma köitvates isiklikku elu ja lähiajalugu käsitlevates ülestähendustes oma poliitilist minevikku ja kohtumisi rahvusvahelise poliitika suurkujudega. Translation from German to Estonian. Estonian license ("Als der Eiserne Vorhang zerriss", Peter W. Metzler Verlag, Duisburg 2007). Olion, Tallinn, 2009. ISBN 978-9985-66-606-7
 
 
 
{{algus}}