Erinevus lehekülje "Brüssel" redaktsioonide vahel

Lisatud 1370 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: lb, szl, jv, pl, eu, qu, ang, bs, es, ta, af, lij, oc, ms, hu, sw, br, sq, el, mt, am, crh, ia, ga, kw, sv, ar, eo, yi, ru, ast, diq, sr, tr, mk, kl, stq, uk, be-x-old, nn, rue, sah, io, ln, az, hr, nap, kk, an, da, zh-min-nan, kab, vec,)
| omakeelne_nimi_2 = hollandi | Stad Brussel |
| omakeelne_nimi_3 = saksa | Stadt Brüssel |
| omakeelne_nimi_4 = | |
| omakeelne_nimi_5 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link = [[Brüsseli lipp]]
| lon_min = 21
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Brussels in Belgium and the European Union.svg|250px|Brüsseli asendikaart]]<br />Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias<br />[[FilePilt:Location City of Brussels.svg|250px]]<br />Brüsseli linna asend [[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüsseli piirkonnas]]
}}
[[Pilt:2007 07 Belgium Brussels 03.JPG|pisi|Brüsseli raekoda]]
 
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
 
Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit]].
 
== Linna nime päritolu ==
 
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast ''Bruocsella, Brucsella'' või ''Broekzele'', mille esimene pool (''bruoc, bruc'' või ''broek'') tähendab sood ja teine (''sella'' või ''zele'') ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale [[Evere]], mis on [[keldid|keldi]] päritolu.
 
== Ajalugu ==
 
[[977]] läänistas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II]] Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Louis IV]] pojale [[Charles (Alam-Lotring)|Charles'ile]]. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles [[979]] [[Zenne]] jõe saarele ([[Saint-Géry saar]]ele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma [[997]] läks piirkond Leuveni dünastiale, sest [[Leuveni krahv]] [[Lambert I]] abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni [[1406]]. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba [[11. sajand]]il sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel [[Brügge]]st [[Köln]]i. Samal ajal ehitati korralik [[kindlus]] ja [[linnamüür]]. [[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. [[1406]]–1482 valitses piirkonda [[Burgundia]] dünastia, [[1482]]–[[1598]] [[Habsburgid]].
 
[[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Uue linnamüüri kohta tuntakse suure rõngana. Väikese rõnga ümbermõõt on 8 km, suure rõnga ümbermõõt 30 km. Väikese rõnga laskis lammutada tollane Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog [[Joseph II]] ning seda müüri pole säilinud. Müüri asemel on tänavad.
 
[[1405]] suri Leuveni dünastia välja. Brabant läks [[Burgundia]] dünastiale, sest Leuveni viimane krahvinna [[Margaretha III]] oli abielus [[Burgundia hertsog]]i [[Philippe Südi]]ga. Burgundia dünastia valitses piirkonda [[1482]]. aastani, mil suri [[Charles Südi]] tütar [[Marie (Burgundia)|Marie]] ja Burgundia läks [[Habsburgid]]e kätte, sest Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] oli Mariega abielus. Habsburgidele kuulus Brabant kuni [[1794]]. aastani, mil [[Prantsusmaa]] selle vallutas.
 
[[13. august|13.]]–[[15. august]]il [[1695]] purustas Prantsusmaa [[suurtükivägi]] [[Üheksa-aastane sõda|Üheksa-aastase sõja]] käigus Brüsseli. Linnal puudus sel ajal sõjaline tähtsus ja Prantsusmaa Brüsseli hävitamisest ka midagi ei saanud. Sõjaväelasi linnas peaaegu polnud. Puhkes palju [[tulekahju]]sid, milles kokku hävis 4000–5000 maja, kolmandik linna, sealhulgas [[Grand Palace]]. Pommitamise käigus hävis arvutult kultuuriväärtusi. See oli Lääne-Euroopa ajaloo esimene juhtum, kus tsiviilelanikkonna vastu niisugust jõudu rakendati ja selline [[vandalism]] alandas Prantsusmaa kuninga [[Louis XIV]] [[reputatsioon|mainet]].
 
[[Suur Prantsuse revolutsioon|Suure Prantsuse revolutsiooni]] ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele [[Viini kongress]] [[1815]] ka Belgia määras. [[1830]] puhkes Holandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.
26 958

muudatust