67 056
muudatust
Erinevus lehekülje "Eestimaa ülemmaakohus" redaktsioonide vahel
resümee puudub
|
'''Eestimaa ülemmaakohus''' (saksa ''Estländisches Oberlandgericht'', vene ''Эстляндский оберландгерихт (Эстляндский верхний земский суд)'') oli [[Eestimaa kubermang]]u kõrgeim maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal 13. sajandi I poolest kuni [[20. november|20. novembrini]] [[1889]]. aastal.
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}
==Kohtu asutamine==
Eestimaa ülemmaakohtu alguseks oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar Erik]]u lääni/feodaalõiguse seadustik 1315. aastast. [[Taani kuninga asehaldur]] delegeeris nõunikekogule (''Landesrat'') kohtumõistmistegevuse. Nõunikeks olid kohalikud Taani kuninga vasallid, kes olid samal ajal koondumas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaks]].
==Kuningliku Maakohtuna==
Pärast [[1346]]. aastal Taani kuninga poolt [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] müümisega [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu]]le ja Taani võimu lõppemisega oli maanõunikekogu juba kujunenud rüütelkonna haldusorganiks, kuid säilitas ka orduvõimu perioodil endiselt oma kohaliku kõrgeima kohtu ülesanded. Nõunike kogu täitis vaid kohtufunktsioone ja oli administratiivse tegevuseta. Eestimaa ülemmaakohus oli linnamagistraatide (v.a Tallinna), [[alammaakohus|alammaakohtu]] ja [[meeskohtus|meeskohtute]] [[apellatsioon]]ikohtuks. Ülemmaakohtu otsused olid lõplikud. ▼
Ülemmaakohtu tegevusvaldkonda kuulus [[aadlik]]e, [[vaimulik]]e ning ametnike tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamine ning oli ka [[talurahvakohus|talurahvakohtute]] poolt läbivaadatud kohtuasjade edasikaebamise viimaseks instantsiks.▼
Pärast [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]]i kapituleerumist Rootsile [[1561]]. aastal, andis kuningas [[Johan III]] ülemmaakohtule riigiorgani staatuse [[Kuningliku Maakohus|Kuningliku Maakohtu]] nime all, mille koosseisu kuulusid peale [[kindralasehaldur]]i ja [[kuberner]]i 12 Harju ja Viru õiguste järgi pärilikku ning maadvaldavat aadlikust [[maanõunik]]ku. Ülemmaakohtu korralised sessioonid toimusid korra aastas. Kohtuotsuse tegemiseks vajalik kvoorum oli poole koosseisu pluss 1 maanõuniku, s.o 7 liikme osavõtt. Otsustamisel kehtis häälteenamuse põhimõte, mistõttu kuberner oma arvamusega vähemusse jäädes pidi vormistama ja välja kuulutama sisuliselt ainult maanõunike otsuseid.
Pärast Eestimaa
==Tallinna Ülemmaakohtuna==
Keisrinna [[Katariina II]] poolt kehtestatud [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783.–1797. oli Eestimaa Ülemmaakohus likvideeritud, selle kohuseid täitis [[Tallinna Ülemmaakohus]]. Tallinna Ülemmaakohtu tegevus lõpetati 1797. aastal ning Eestimaa Ülemmaakohtu funktsioonid taastati nii nagu need olid olnud enne 1783. aastat. Alates asehalduskorra ajast teostas järelevalvet ülemmaakohtu töö üle [[Eestimaa kubermangu prokurör]],
== Ülemmaakohtu tegevus==
▲Pärast [[1346]]. aastal Taani kuninga poolt [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] müümisega [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu]]le ja Taani võimu lõppemisega oli maanõunikekogu juba kujunenud rüütelkonna haldusorganiks, kuid säilitas ka orduvõimu perioodil endiselt oma kohaliku kõrgeima kohtu ülesanded. Nõunike kogu täitis vaid kohtufunktsioone ja oli administratiivse tegevuseta
Ülemmaakohtu kohtuistungid toimusid [[Eestimaa rüütelkonna maja]]s Tallinnas [[Toompea]]l.▼
▲Ülemmaakohtu tegevusvaldkonda kuulus [[aadlik]]e, [[vaimulik]]e ning ametnike tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamine ning oli ka [[talurahvakohus|talurahvakohtute]] poolt läbivaadatud kohtuasjade edasikaebamise viimaseks instantsiks.
Eestimaa ülemmaakohus oli [[linnamagistraat]]ide (v.a iseseisev [[Tallinna all-linn]]), [[alammaakohus|alammaakohtu]] ja [[meeskohtus|meeskohtute]] [[apellatsioon]]ikohtuks. Ülemmaakohtu otsused olid lõplikud.
Vastavalt [[1845]]. aasta [[Balti provintsiaalseadustik]]ule koosnes ülemmaakohus 12 maanõunikust (kindral)kuberneri eesistumisel, lisaks olid ametis 2 sekretäri, arhivaar, aktuaar, kinnistusajade protokollija, vene ja rootsi keele tõlgid, kantseleitöötajad ja kohtuteenrid, kõik kohtuametid olid eluaegsed. Ülemmaakohtule allus kohtulikult kogu [[Eestimaa kubermang]], kaasaarvatud [[Peterburi kubermang]]u kuuluv [[Narva Magistraat]],
Eestimaa Ülemmaakohtu ülesanded olid:
Esimese astme kriminaalkohus aadlikele, vaimulikele (v.a Tallinna linn), ülemmaakohtu advokaatidele ja rüütelkonna või riigi teenistuses olevatele literaatidele, edasikaebamise koht meeskohtutele ning Haapsalu ja Narva magistraatidele.
Eestimaa Ülemmaakohtu poolt vastuvõetud otsused olid pärast
==Vaata ka==
*[[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]]
*[[Alammaakohus]]
{{JÄRJESTA:Eestimaa ülemmaakohus}}
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Kohtud]]
| |||