Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil.]]
 
'''Liivimaa''' ([[ladina keel|ladina]] ''Livonia'', [[läti keel|läti]] ''Vidzeme'', ''Livonija'' (kasutusel peamiselt [[Vana-Liivimaa]] kohta), ''Līvzeme'' (kasutusel [[liivlased|liivlaste]] asuala kohta), [[saksa keel|saksa]] ''Livland'', [[liivi keel|liivi]] ''Līvõmō'', [[poola keel|poola]] ''Inflanty'', [[vene keel|vene]] ''Лифляндия'', ''Ливония'') on ajalooline territoorium nüüdisaegse [[Eesti]] ja [[Läti]] alal.
 
==Ajalooline ülevaade==
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil.]]
 
Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni [[13. sajand]]ini tähistas Liivimaa liivlaste asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul ja [[Väina jõgi|Väina jõe]] ümbruses. [[1206]]. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk [[Vana-Liivimaa]] juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid ([[Riia peapiiskopkond]] ja [[Liivi ordu]]riik ning [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]]). Erandiks võiks lugeda [[Taani]]le kuuluvat Põhja-Eestit ([[Eestimaa]]d, kuid pärast [[1346]]. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa.