Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks, 8 aasta eest
toimetamist, loodetavasti nüüd enam-vähem
'''Liivimaa''' ([[ladina keel|ladina]] ''Livonia'', [[läti keel|läti]] ''Vidzeme'', ''Livonija'' (kasutusel peamiselt [[Vana-Liivimaa]] kohta), ''Līvzeme'' (kasutusel [[liivlased|liivlaste]] asuala kohta), [[saksa keel|saksa]] ''Livland'', [[liivi keel|liivi]] ''Līvõmō'', [[poola keel|poola]] ''Inflanty'', [[vene keel|vene]] ''Лифляндия'', ''Ливония'') on ajalooline territoorium nüüdisaegse [[Eesti]] ja [[Läti]] alal.
{{vaidlustatud}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Liivimaa''' ([[ladina keel|ladina]] ''Livonia'', [[läti keel|läti]] ''Livonija'', ''Līvzeme'', [[saksa keel|saksa]] ''Livland'', [[liivi keel|liivi]] ''Līvõmō'', [[poola keel|poola]] ''Inflanty'', [[vene keel|vene]] ''Лифляндия'', ''Ливония'') on ajalooline territoorium nüüdisaegse [[Eesti]] ja [[Läti]] alal.
 
==NimeAjalooline tähendusülevaade==
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|Vana-Liivimaa oma ajaloolistes piirides 16. sajandi kaardil.]]
Mõistel "Liivimaa" on kolm erinevat tähendust:
 
Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni [[13. sajand]]ini tähistas Liivimaa liivlaste asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul ja [[Väina jõgi|Väina jõe]] ümbruses. [[1206]]. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk [[Vana-Liivimaa]] juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid ([[Riia peapiiskopkond]] ja [[Liivi ordu]]riik ning [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]]). Erandiks võiks lugeda [[Taani]]le kuuluvat Põhja-Eestit ([[Eestimaa]]d, kuid pärast [[1346]]. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa.
1. Enne [[13. sajand]]i algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa [[liivlased|liivlaste]] asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa [[feodaal]]ide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine).
 
[[16. sajand]]i keskel alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas [[1562]]. aastal [[Poola]] kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka [[Üle-Väina hertsogkond|Üle-Väina hertsogkonnaks]], mis alates [[1566]]. aastast oli [[personaalunioon]]is [[Leedu]]ga ning [[1569]]. aastast [[Rzeczpospolita]]ga. Poolast vasallisõltuvuses olevat [[Kuramaa hertsogiriik]]i Liivimaa osaks enam ei loetud.
2. Pärast 13. sajandi ristisõdu ehk Läänemere idakalda ristiusustamist tähistas nimi "Liivimaa" praeguse Eesti ja Läti territooriume. Ühtset riiki neil aladel ei tekkinud, Liivimaa ala oli jagatud taanlaste, ordu ja mitme piiskopkonna vahel ([[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Riia piiskopkond|Riia]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonnad]]). Hiljem on keskaegset Liivimaad segaduste vältimiseks nimetatud tihti ka ''Vana-Liivimaaks'' (''Alt-Livland'', ''Old Livonia''). Hiljem (alates [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]ist) on samu alasid nimetatud tihti ''Balti provintsideks''.
 
[[1625]]. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) [[Rootsi]], kes ametlikult sai need alad endale [[Altmargi vaherahu]]ga [[1629]]. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes [[Liivimaa kubermang]], mille keskuseks sai [[Riia]]. Poolale jäänud [[Latgale]]t nimetati seejärel ka [[Poola-Liivimaa]]ks ehk Inflantyks.
3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.–[[20. sajand]]il hõlmas praeguse [[Lõuna-Eesti]] ja Põhja-Läti alasid. Põhjas piirnes see Eestimaa provintsi (kubermanguga), lõunas ja läänes [[Kuramaa]]ga.
 
[[1710]]. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt [[Venemaa]] (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse [[1721]]. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte [[1772]]. aastal [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamisega]]. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti [[Vitebski kubermang]]uga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates [[1795]]. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid [[Eestimaa kubermang]] Liivimaast põhjas ning [[Kuramaa kubermang]] Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti [[kindralkuberner]], kes valitses kõiki kolme kubermangu.
==Vana-Liivimaa==
{{vaata|Vana-Liivimaa}}
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|Vana-Liivimaa oma ajaloolistes piirides 16. sajandi kaardil.]]
Sakslaste vallutuste jätkudes kandus nimi ''Liivimaa'' teistelegi nende vallutatud piirkondadele: [[latgalid|latgalite]] asualale ning [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]]le [[1210. aastad|1210.]] - [[1220. aastad|20. aastatel]], Kuramaale ja [[Semgalliale]]le 13. sajandi teisel poolel, [[Eestimaa]]le pärast selle ühendamist [[Liivi ordu]] valdustega [[1347]].
 
[[1917]]. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk [[Läti-Liivimaa]]) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel.
1347–[[1561]] hõlmas Liivimaa (selleaegseis piirides nimetatakse [[Vana-Liivimaa]]ks, vene ''Ливония'') kogu [[Liivi ordu]]riigi, [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]], Tartu, [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja Kuramaa piiskopkonna ning [[linnade konföderatsioon]]i.
 
[[Pilt:Livonian colours.svg|thumb|Liivimaa värvid <br/>(''Landesfarben'' ;) 19. sajandist)]]
==Poola-Liivimaa==
{{vaata|Poola-Liivimaa}}
Alates [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpust nimetasid poolakad Liivimaaks (poola ''Inflanty'') [[Rzeczpospolita]] valdusse läinud alasid [[Daugava]]st põhja pool ([[Üle-Väina hertsogkond]]). Alguses ulatusid need [[Eestimaa kubermang]]u lõunapiirini, kuid peale [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõda]] ja selle lõpetanud [[Altmargi vaherahu]] sõlmist [[Poola]] ja [[Rootsi]] vahel [[26. september|26. septembril]] [[1629]]. aastal läksid vastavalt rahulepingu tingimustele kõik Poola valdused, mis jäid põhja poole [[Daugava]] jõge, Rootsi kuningriigile.
 
Poolale jäid ainult [[Latgale]] alad, mida Poolas nimetati edaspidigi Liivimaaks (''Inflanty''), need liideti Venemaaga [[1795]]. aastal, kuid jäid väljapoole [[Liivimaa kubermang]]u.
 
==Liivimaa Rootsi ja Vene riigis==
{{vaata|Liivimaa kubermang}}
[[Pilt:Livonian colours.svg|thumb|Liivimaa värvid <br/>(''Landesfarben'' ; 19. sajandist)]]
Rootsi-Poola sõdade tulemusena 16.-17. sajandil kinnistusid 20. sajandi alguseni kestma jäänud Liivimaa piirid &ndash; 16. sajandil põhjapiir [[Eestimaa]]ga ja 17. sajandil lõunapiir [[Semgallia]] (läti k. Zemgale) ja [[Latgale]]ga. Liivimaa sellistes piirides kestis kuni 1917. aastani, mil tema põhjaosa liideti [[Eestimaa kubermang]]uga.
 
==Liivimaa maakonnad==
20. sajandi alguses hõlmas Liivimaa provints ehk kubermang järgmised maakonnad Eesti ja Läti alal:
*[[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]
*[[Pärnumaa]]
*[[Valgamaa]]
*[[Valmiera maakond]] (eesti k. Volmarimaa)
*[[C&#275;siseCēsise maakond]] (eesti k. Võnnumaa)
*[[Riia maakond]]
 
Liivimaa keskuseks oli [[Riia]] linn.
 
Saaremaa kuulus alates [[18. sajand]]ist Liivimaa kubermangu, kuid tal oli iseseisevLiivimaa aadliomavalitsusaadelkonnast ehkeraldiseisev aadliomavalitsus, [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkond]] keskusega [[Kuressaare]]s.
 
==Läti-Liivimaa==
{{vaata|Vidzeme}}
 
== Vaata ka ==
*[[Balti Hertsogiriik]]
*[[Baltimaad]]
*[[Balti kubermangud]]
*[[Eestimaa]]
*[[Eesti saksakeelsed kohanimed]]
*[[Eesti valitsejad]]
*[[Kuramaa]]
*[[Liivimaa kroonika]]
*[[Liivlased]]
*[[Metsapoole]]
*[[Ostland]]
*[[Vana-Liivimaa]]
*[[Vidzeme]]
*[http://homepage.mac.com/uldis/livonia/history.html Livonian History by Uldis Balodis]
 
[[Kategooria:EuroopaLiivimaa| maad]]
[[Kategooria:Liivimaa|*]]
[[Kategooria:Poola ajalugu]]
[[Kategooria:Liivimaa|*Venemaa ajalugu]]
 
[[ar:ليفونيا]]