Redaktsioon: 2. august 2011, kell 17:34 redigeeri FoxBot (arutelu \| kaastöö) 8937 muudatust P robot lisas: te:కంచర గాడిద ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. august 2011, kell 15:43 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:09.Moriles Mula.JPG\|pisi\|Muul]] [[Pilt:Mother and son - Warmth, Galicia (Spain).jpg\|pisi\|Mära ja muulavarss]] '''Muul''' (''Equus asinus'' × ~~''Equus~~ caballus''; ''Equus mulus'') on emase [[koduhobune\|hobuse]] ja isase [[eesel\|eesli]] järglane. Hobune ja eesel on erineva ~~kromosoomide~~[[kromosoom]]ide arvuga liigid. ~~– eeslitel~~Eeslitel on 62 ~~[[kromosoom]]i~~kromosoomi, hobustel 64. ~~Muulad~~Muulal on ~~reeglina~~63 ~~suguvõimetud~~kromosoomi. Muula tuleks eristada [[hobueesel\|hobueeslist]], mis on eeslimära ja hobusetäku ristand. Siiski nimetatakse kõnekeeles muulaks igasugust hobuse ja eesli värda.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 314</ref> ~~Keskmise suurusega muul kaalub 363 kuni 454 kg.~~ Muulad on reeglina suguvõimetud<ref name="Loomade elu"/>. Sellepärast on nende saamiseks vaja alaliselt pidada hobust ja eeslit<ref name="Loomade elu"/>. Siiski on läbi aegade teada mitukümmend juhtumit, kus emane muul on poeginud. ~~==Vaata ka==~~ *[[hobueesel]] – eeslimära ja hobusetäku ristand. Muul ei häälitse täpselt hobuse või eesli moodi. Üldiselt on tema hääl eeslile sarnasem, aga ta võib ka hobuse moodi hirnuda. Sageli juhtub, et tema häälitsus algab hobuse hirnumise moodi, aga lõpeb eesli ii-aaga. Mõnikord muulad niutsuvad. ~~==Välislingid==~~ {{vikisõnaraamatus\|muul}}▼ Muula eelised seisnevad selles, et ta on sama vähenõudlik kui eesel, aga tubli hobuse jõuga<ref name="Loomade elu"/>. Tänapäeval kasutatakse [[Pakistan]]i armees muulasid, kes vastavalt määrustikule peavad olema võimelised kandma 72 kg raskust koormat ilma puhkamata 26 km<ref>Aamer Ahmed Khan. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/4354440.stm Beasts ease burden of quake victims.] BBC News, 19. oktoober 2005. Vaadatud 18. augustil 2011</ref>. Üldreeglina suudab muul kanda 20% oma kehamassist "surnud koormat", aga hobune 30% oma massist "elusat koormat", näiteks ratsanikku. Kuid muul on hobusest vastupidavam ja vajab vähem toitu kui sama suur hobune. Muul on suure koorma kandmisel kannatlikum kui hobune, tema nahk on kõvem ja vähem tundlik, mistõttu muul talub paremini [[vihm]]a ja päikesepaistet. Nende kabjad on tugevamad kui hobustel ning nad on vastupidavamad haigustele ja putukatele. Savisel pinnasel on muulad ka künniloomadena paremad kui hobused. Muul oli tuntud juba [[Homeros]]e ajal. Minevikus oli muulakasvatus eriti heal järjel [[Prantsusmaa]]l, [[Kreeka]]s, [[Itaalia]]s, [[Ees-Aasia]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, kus neid kasvatati miljonite kaupa.<ref name="Loomade elu"/> 2003. aastal oli maailmas kõige rohkem muulasid [[Hiina]]s (4 194 000). Järgnesid [[Mehhiko]] ja [[Brasiilia]], neljandal-viiendal kohal olid [[Colombia]] ja [[Maroko]], kuuendal-seitsmendal [[Peruu]] ja [[India]], kaheksandal [[Etioopia]]. == Viited == {{Viited}} {{Commonscat\|Mules}} ▲{{vikisõnaraamatus~~\|muul~~}} [[Kategooria:Kabjalised]]

Muul (loom): erinevus redaktsioonide vahel