Redaktsioon: 17. august 2011, kell 16:59 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Uus lehekülg: ''''Vaeslastekohus''' olid Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohtuliik, mis tegutses kuni 1889. aastani. ...'		Redaktsioon: 17. august 2011, kell 18:47 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Vaeslastekohus''' ~~olid~~oli [[Tallinn]]as, [[Pärnu]]s, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohtuliik, mis tegutses kuni [[1889]]. aastani. Lisaks [[kreisilinn]]ade Tallinna, Pärnu, Narva ja Tartu vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega [[Liivimaa kubermang]]us [[Valga]]s, [[Võru]]s, [[Viljandi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Haapsalu]]s [[magistraat]]; [[Tallinna-Toompea]]l, [[Rakvere]]s, [[Paide]]s, [[Paldiski]]s tegutses aga analoogse kohtuinstantsina [[foogtikohus]]. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt ~~3-liikmeline~~kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse [[kubermangumagistraat\|kubermangumagistraadile]], pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eeskosteorganisatsioon.

Vaeslastekohus: erinevus redaktsioonide vahel