Redaktsioon: 17. august 2011, kell 12:07 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2011, kell 17:32 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust P Tühistati kasutaja NOSSER (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Amherst99. Uuem muudatus →
5. rida: Mõisa peahoonet (härrastemaja) nimetatakse Suuremõisa lossiks. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, [[Suuremõisa Põhikool]]i ja [[Hiiumaa Ametikool]]i (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. [[Suuremõisa loss]] on [[Hiiumaa]] kõige suurem ja mõjuvõimsam mõis – ning selle läheduses asuv [[Pühalepa kirik]], vanim kivikirik Hiiumaal.Kunagine [[ordu]] ametimõis (Pohilep) läks koos ülejäänud [[Hiiumaa]]ga [[de la Gardie]]’de suguvõsa valdusesse [[17. sajand]]i algupoolel. Esmakordselt mainiti [[Suuremõisa]]t ([[Grossenhof]]’i) 1633. a. Praegune peahoone on pärit [[18. sajand]]i lõpust (1755-72) ning on üks väheseid ümberehitusteta säilinud [[hilisbarokk]]ehitisi [[Eesti]]s. Kõrvalhooned on erinevas seisukorras – varemetest kuni ümberehitatud hooneteni. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on [[tall]], [[tallmeistrimaja]], [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]], [[küün]], [[tüdrukutemaja]], [[teenijatemaja]], [[aednikumaja]], [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja väike [[laut]] ning [[hollandi tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja ‘ussikeldri’ varemed. 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Suuremõisa on seotud Hiiumaa kuulsaima mõisniku Otto Reinhold Ludwig von [[Ungern Sternberg]]’iga, kelle kohta on palju legende ja jutustusi. 1829. a avati Suuremõisas tekstiilivabrik, mis 1830. a [[Kärdla]]sse koliti. 1920-ndatel mõis võõrandati ning mõisa peahoones alustas tööd kool. [[Nõukogude periood]]il oli siin algkool, raamatukogu ja kino; 1977. a sovhoostehnikum, praegu põhi- ja ametikool ([[Suuremõisa põhikool]] ja [[Suuremõisa ametikool]]). ~~[[Suuremõisa loss]] on [[Hiiumaa]] kõige suurem ja mõjuvõimsam mõis – ning selle läheduses asuv [[Pühalepa kirik]], vanim kivikirik Hiiumaal.~~ Kunagine [[ordu]] ametimõis (Pohilep) läks koos ülejäänud [[Hiiumaa]]ga [[de la Gardie]]’de suguvõsa valdusesse [[17. sajand]]i algupoolel. Esmakordselt mainiti [[Suuremõisa]]t ([[Grossenhof]]’i) 1633. aastal. Praegune peahoone on pärit [[18. sajand]]i lõpust (1755-1772) ning on üks väheseid ümberehitusteta säilinud [[hilisbarokk]]ehitisi [[Eesti]]s. Mõisa kõrvalhooned on erinevas seisukorras – varemetest kuni ümberehitatud hooneteni. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on [[tall]], [[tallmeistrimaja]], [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]], [[küün]], [[tüdrukutemaja]], [[teenijatemaja]], [[aednikumaja]], [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja väike [[laut]] ning [[hollandi tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja ‘ussikeldri’ varemed. ~~18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Suuremõisa on seotud Hiiumaa kuulsaima mõisniku [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]’iga, kelle kohta on palju legende ja jutustusi.~~ ~~1829. a avati Suuremõisas tekstiilivabrik, mis 1830. a [[Kärdla]]sse koliti.~~ ~~1920-ndatel mõis võõrandati ning mõisa peahoones alustas tööd kool.~~ [[Sovetiaeg\|Sovetiajal]]il oli mõisas algkool, raamatukogu ja kino; 1977. a [[sovhoostehnikum]] ([[Hiiu-Suuremõisa sovhoostehnikum]]), praegu põhi- ja ametikool ([[Suuremõisa põhikool]] ja [[Suuremõisa ametikool]]). == Vaata ka== 28. rida ⟶ 16. rida: {{Pühalepa kihelkond}} ~~{{JÄRJESTA:Hiiu-Suuremõisa mõis}}~~ [[Kategooria:Läänemaa mõisad]]

Hiiu-Suuremõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel