Karen Hatšaturjan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendatagu |
P kribu |
||
5. rida:
Lisaks viiulisonaadile (1947) kuuluvad tema heliloomingusse ka tšellosonaat (1966), keelpillikvartett (1969), neli sümfooniat (1955, 1968, 1982, 1991) ja ballett "Cipollino" (1973), samuti mitmesugused muud orkestriteosed ning teatrimuusika.
Hatšaturjani teoseid iseloomustavad järjekindel rütm ning hoolikas ja idiomaatiline instrumendikasutus. Ta võttis omaks [[tonaalsus|tonaalse]] lähenemise [[Kompositsioon|kompositsioon]]ile. Tema töid on salvestanud mõned 20. sajandi suurimatest muusikutest, teiste seas [[David
==Looming==
| |||