Redaktsioon: 9. august 2011, kell 14:08 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: wa:Aclevaedje des moxhes al låme ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. august 2011, kell 18:01 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust lisa Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Beekeeper.jpg\|thumb]] '''Mesindus''' ~~<!-- apikultuur? (ingl apiculture) -->~~ on [[mesilane\|mesilaste]] pidamine [[taru\|taru]]des. Mesindussaaduste hulka kuuluvad [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]] ja [[mesilasvaha]]. Mesilasi võidakse pidada ka eelkõige õite [[tolmeldamine\|tolmeldamise]] eesmärgil. [[Taru\|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila\|mesilaks]]. Eesti [[Mesinik\|mesinikud]] on koondunud [[Eesti Mesinike Liit\|Eesti Mesinike Liitu]]. Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. <ref name="põrandaalune">Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)</ref> ~~Eesti [[Mesinik\|mesinikud]] on koondunud [[Eesti Mesinike Liit\|Eesti Mesinike Liitu]].~~ ==Mesinduse ajalugu== Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid. Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - [[meejaht]], [[metsmesindus]] ja [[tarumesindus]]. ~~Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - meejaht, metsmesindus ja tarumesindus.~~ ===Meejaht=== 16. rida ⟶ 15. rida: Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]]. Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt [[19. ~~sajandil~~sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) ~~1920ndail~~1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarukuuski on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel. ===Tarumesindus=== Kaasaegne mesindus sai alguse [[19. ~~sajand]]il~~sajandil, kui leiutati raamidega tarud. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== 40. rida ⟶ 41. rida: * [http://www.mesindus.ee Eestikeelne mesinduse leht] * [http://www.beeland.ru Venekeelne mesinduse leht] * Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 [[Kategooria:Mesindus\| ]]

Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel