Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
1. rida:
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka [[Eesti]]t; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit [[Eestimaa (nimi)]]; Eestimaa oli ka auriku [[Abruka (aurik)|Abruka]] varasem nimi.}}[[Pilt:Eestimaa värvid.svg|thumb|Eestimaa värvid (''Landesfarben'').]]
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].
 
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].
[[Neljas Lateraani kirikukogu]] [[1215]]. aastal [[Rooma]]s tunnistas [[Liivimaa]] ja Eestimaa alad Jumalaema [[Maarja]] maaks. Sellega nimetati pühaks ürituseks kõik [[pagan]]atevastased teod.
 
==Ajalooline ülevaade==
[[13. sajand]]i alguses vallutasid Eestimaa ala sakslased ja taanlased. Taanlastele kuulusid Harjumaa ja Virumaa, Järvamaa oli nende ja [[Mõõgavendade ordu]] ühisvalduses, Läänemaa jagati ordu ja Taani vahel.
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti Liivimaad esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
 
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
[[1222]] ründas saarlaste [[malev]] taanlaste käes olevat [[Varbola linnamägi|Varbola linnust]] ning vallutas selle. Ülestõusu käigus vabastati kogu Eestimaa ala peale [[Tallinn]]a, mida küll [[1223]]. aastal ühisjõududega edutult piirati. Pärast ülestõusu mahasurumist [[1224]] Mõõgavendade ordu poolt alustas ordu sõjategevust Taani vastu ning [[1227]]. aastaks oli kõik taanlaste valdused ordu valdusse.
 
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
[[1226]]. aasta alguses pärast [[6. jaanuar]]i alustas Maarjamaal ringsõitu paavst [[Honorius III]] [[legaat]] [[Modena Wilhelm]]. Ta moodustas vallutajate vahel tekkinud maatüli lahendamiseks Viru-, Järva- ja Läänemaast otse paavstile alluva [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]]. [[Asehaldur]]iks määras legaat oma [[kaplan]]i [[Johannes Giovanni]]. Kuid 1226. aasta [[mai]]s rüüstasid taanlased uuesti Läänemaad ja tapsid Johannese [[sõjasulane|sõjasulased]].
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
 
Peale [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1708]]. aastal, eraldatieraldas [[Peeter I]] Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang Peterburiajutiselt kubermanguPeterburi provintsikskubermanguga.
[[1228]] moodustas [[Riia piiskop]] [[Albert von Buxhövden|Albert]] Saaremaast, Hiiumaast, Läänemaast ning väiksematest saartest [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] keskusega [[Lihula]]s.
 
===18.–19. sajand===
[[Modena Wilhelm]] osavõttul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas [[Liivi ordu]] [[1238]]. aastal Taanile [[Tallinna linnus|Tallinna–]], [[Rakverelinnus|Rakvere–]] ja [[Narva linnus]]ed [[Revala]], [[Harjumaa|Harju]] ja [[Virumaa|Viru]] (umbes 12000 km²).
PealeRootsi rahulepinguloovutas sõlmimistEestimaa 1721.ja aastalLiivimaa kubermangud moodustasVenemaale veneametlikult võim[[Uusikaupunki rahu]]ga [[restitutsioonikomisjonid1721]]. aastal. Sellega läks Vene valitsejale üle ka tiitel Eestimaa hertsog, misviimane asusidEestimaa hertsog oli [[1722Nikolai II]] tööle. [[1722]]. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]-[[1802]] maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang (Harjumaa, Virumaa ilma Narva linnata, Järvamaa ja Läänemaa) eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvakstaas 1. järgueraldiseisvaks haldusüksusekskubermanguks.
 
[[1783]]. aastal viidi [[Katariina II]] korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnaks]]. [[1797]]. aastal tühistas [[Paul I]] asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.
Hiljemalt aastast [[1271]] kuni [[1346]]. aastani kuulus [[Taani kuningas|Taani kuningate]] ja hilisemate Eestimaa valitsejate [[titulatuur]]i [[tiitel]] "[[Eestimaa hertsog]]". Aastatel 1346–1561 kuulusid [[Liivi ordu]]le ka seni taanlaste valduses olnud alad.
 
===Eestimaa 20. sajandi alguses===
Põhja-Eesti [[Rootsi]] valdust nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel kutsuti seda ala ka [[Eestimaa hertsogkond]] või [[Eesti vürstkond]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist ''Eestimaa hertsog''. Eestimaa hertsogkond pole aga kunagi olnud ei riik ega haldusüksus.
Eestimaa kubermangu piire muudeti [[12. aprill]]il ([[juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 30. märtsil) [[1917]], kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]]. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. [[1918]]. aasta märtsis kehtestasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]] Eestis taas traditsioonilisi kubermangupiire järgiva haldusjaotuse, mis kehtis kuni okupatsiooni lõpuni sama aasta novembris. Seejärel pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nimetuse Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta.
 
Peale [[Põhjasõda]] [[1708]]. aastal eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks.
 
Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Sellega läks vene keisrikojale üle ka tiitel Eestimaa hertsog. Viimane Eestimaa hertsog oli [[Nikolai II]].
Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim [[restitutsioonikomisjonid]], mis asusid [[1722]] tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]-[[1802]] maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks.
 
Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud [[Balti erikord]].
Seda üritati korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga. Eestimaa kubermangu halduskorraldust proovis muuta ka tsaarinna [[Katariina II]] oma [[ukaas]]iga.
Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel [[Tallinna asehaldurkond]]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks. Rahvusvahelise õiguse vastane asehalduskord kaotati uue keisri [[Paul I]] poolt [[1796]]. aastal, muudatus jõustus [[1797]]. aastal.
 
Viimati muudeti Eestimaa kubermangu piire [[12. aprill]]il (vkj. 30. märts) 1917 liites kubermanguga eestlastega asustatud alad [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]], mis seni olid kuulunud Liivimaa kubermangulele.
 
== Vaata ka ==
35. rida ⟶ 28. rida:
*[[Tallinna asehaldurkond]]
 
== VälislingidVälislink ==
*[http://www.baltische-ritterschaften-de.de/ritterschaften/estland// Eestimaa RüütelkondRüütelkonna kodulehekülg, sisaldab muuhulgas ka Eestimaa ajalugu] ('''(saksa keeles)''')
 
*[http://www.baltische-ritterschaften.de/ Eestimaa Rüütelkond] (''saksa keeles'')
*[http://www.mois.ee// Eesti mõisaportaal] (''sisaldab muuhulgas ka põhjalikku Eestimaa provintsi haldusjaotuse ja selle ajaloo kirjeldust'')
 
 
[[Kategooria:Eestimaa| ]]