Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti ajalugu |
toim |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka [[Eesti]]t; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit [[Eestimaa (nimi)]]; Eestimaa oli ka auriku [[Abruka (aurik)|Abruka]] varasem nimi.}}[[Pilt:Eestimaa värvid.svg|thumb|Eestimaa värvid (''Landesfarben'').]]
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].▼
▲'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond Põhja-[[Eesti]]s, mis [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].
==Ajalooline ülevaade==
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti Liivimaad esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
===18.–19. sajand===
[[1783]]. aastal viidi [[Katariina II]] korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnaks]]. [[1797]]. aastal tühistas [[Paul I]] asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.
===Eestimaa 20. sajandi alguses===
Eestimaa kubermangu piire muudeti [[12. aprill]]il ([[juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 30. märtsil) [[1917]], kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Valgamaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]]. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. [[1918]]. aasta märtsis kehtestasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]] Eestis taas traditsioonilisi kubermangupiire järgiva haldusjaotuse, mis kehtis kuni okupatsiooni lõpuni sama aasta novembris. Seejärel pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nimetuse Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta.
▲Peale [[Põhjasõda]] [[1708]]. aastal eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks.
▲Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim [[restitutsioonikomisjonid]], mis asusid [[1722]] tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]-[[1802]] maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks.
== Vaata ka ==
35. rida ⟶ 28. rida:
*[[Tallinna asehaldurkond]]
==
*[http://www.baltische-ritterschaften-de.de/ritterschaften/estland// Eestimaa
▲*[http://www.baltische-ritterschaften.de/ Eestimaa Rüütelkond] (''saksa keeles'')
[[Kategooria:Eestimaa| ]]
|