Üheidulehelised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt on kadunud
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
{| align=right border=1 style="border-collapse: collapse; width: 250px"
| nimi = Üheidulehelised
|-
| pilt = Mais kiemplant eerste blad.jpg
|colspan=2 align="center" bgcolor="#ccccff" |'''Üheidulehelised'''
| pildi_laius = 275px
|- style="background:#ccccff; text-align:center"
| pildi_seletus = [[Mais]]i võsu
|colspan=2| [[Taksonoomia]]
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
|- align=center
| [[Riikriik (bioloogia)|Riik]]: ||= [[Taimed]] ''Plantae''
| [[Hõimkond]]:hõimkond || = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
|- align=center
| [[Klassklass (bioloogia)|Klass]]:= || [['''Üheidulehelised]]''' ''Monocotyledoneae''
| [[Hõimkond]]: || [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| selts =
|- align=center
| sugukond =
| [[Klass (bioloogia)|Klass]]: || [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae''
| perekond =
|}
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| sünonüümid =
|}}
 
'''Üheidulehelised''' (''Monocotyledoneae'' või ''Liliopsida'') on [[katteseemnetaimed]]e ehk õistaimede [[Klass (bioloogia)|klass]], kel on seemnes ainult üks [[iduleht]].
 
==Iseloomulikud tunnused==
Üheiduleheliste taimede [[leht|lehed]] on tavaliselt [[rööproodne leht|rööp-]] või [[kaarroodne|kaarroodsed]] ja piklikud, hästi arenenud [[lehetupp|lehetupega]]. [[Õis]] koosneb kolmest osast. Enamasti on nad [[rohttaimed]] ning neil on [[narmasjuurestik]].
 
Üheiduleheliste taimede üheseemnelistel [[vili|viljadel]] on tugev [[viljakest]], mis on õhukese [[seemnekest]]aga kokku kasvanud. [[Seeme|Seemnes]] on väike [[idu]] ja rohkesti [[toitekude]]t. Nende teine [[iduleht]] on täielikult taandarenenud. Seeme on seemnekestas tugevasti kinni, [[teris]] on ühest osast tömp, teisest otsast terav. Teravas osas paikneb idu koos [[iduleht|idulehe]], [[iduvars|iduvarre]] ja idujuurega[[idujuur]]ega.
 
Üheidulehelistel puudub [[kambium]]. Sellepärast nende [[vars]] ei muutu jämedamaks, kui taim kasvab. Üheidulehelistele on omasedomane pikk ja peenike, tavaliselt harunemata vars. Juhtsooned[[Juhtsoon]]ed paiknevad varres korrapäratult.
 
==Päritolu==
Arvatakse, et üheidulehelised on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] varases arengustaadiumis tekkinud haru. Nende võimalikud esivanemad olid ürgsed [[magnoolialised]] ja [[vesiroosilised]]. Igatahes eristusid nad teineteisest kiiresti pärast õistaimede tekimisttekkimist, sest vanimad üheiduleheliste kivistised[[kivistis]]ed pärinevad varavarajasest [[kriit|kriidistkriidiajastu]]st.
 
==Paljunemine==
Üheiduleheliste seas võib eristada [[tolmlemine|tolmlemise]] alusel kolm evolutsioonisuunda:
*[[loomtolmlemine]] ([[orhideelised]])
26. rida ⟶ 36. rida:
*[[isetolmlemine]] (suletud õiekattega [[veetaimed]])
 
==Arvukus==
[[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] eristab 59 300 [[liik (bioloogia)|liiki]] üheidulehelisi. Kõige liigirikkam üheiduleheliste [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] on [[käpalised]], kuhu kuulub üle 20 tuhande liigi.
 
==Kasutamine==
[[Põllumajandus]]es kasvatatavast [[biomass]]ist enamuse moodustavad üheidulehelised. Näiteks enamik [[teravili|teravilju]] on üheidulehelised. Üheidulehelised on ka [[suhkruroog]] ja [[bambus]]. Teised majanduslikult tähtsad üheiduleheliste sugukonnad on [[palmilised]], [[banaanilised]], [[ingverilised]] ja [[laugulised]]. Viimasesse kuuluvad sellised sageli kasutatavad [[köögivili|köögiviljad]] nagu [[sibul]] ja [[küüslauk]].
 
37. rida ⟶ 49. rida:
*[[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]
 
[[Kategooria:Üheidulehelised| Katteseemnetaimed]]
[[Kategooria:Botaanika]]
 
{{Link FA|es}}