Redaktsioon: 10. aprill 2011, kell 22:54 redigeeri WikitanvirBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 24 266 muudatust P r2.7.1) (robot muutis: ba:Ябыҡ орлоҡлолар ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2011, kell 09:22 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: }} '''Katteseemnetaimed''' (''Magnoliophyta'' või ''Angiospermae'') ehk '''õistaimed''' (''Anthophyta'') on suurim [[fotosüntees]]ivate taimede [[hõimkond]]. ~~Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: [[üheidulehelised]] (''Monocotyledoneae'') ja [[kaheidulehelised]] (''Dicotyledonae'').~~ ==Päritolu ja süstemaatika== Katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest [[paljasseemnetaimed\|paljasseemnetaimedest]]. Traditsiooniliselt jaotatakse katteseemnetaimed kaheks klassiks: [[üheidulehelised]] (''Monocotyledoneae'') ja [[kaheidulehelised]] (''Dicotyledonae''). Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate [[iduleht]]ede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Katteseemnetaimed koos [[paljasseemnetaimed]]ega moodustavad rühma [[seemnetaimed]]. ==Iseloomulikud tunnused== Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on [[õis]] ja sellest arenev [[vili]]. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – [[juhtsoon]]ed ehk trahheed. Õistaimede ~~lehtedel~~[[leht]]edel on [[lehelaba\|laba]] ja selles harunenud [[leherood\|rood]]. Enamik liike on [[heitlehisus\|heitlehised]] ~~või~~ehk suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii [[puu\|puid]], ~~põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja~~ [[~~kaheidulehelised~~põõsas\|põõsaid]]. ~~Klassi~~kui ~~nimetus on tuletatud seemnes asuvate~~ka [[~~iduleht~~rohttaim]]~~ede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev~~i. ==Paljunemine== Õistaimed paljunevad [[suguline paljunemine\|suguliselt]] ja [[mittesuguline paljunemine\|mittesuguliselt]]. Sugulisel paljunemisel toimub [[kaheliviljastumine]]. Munaraku viljastumiseks peab [[tolmutera]] sattuma [[emakasuue\|emakasuudmele]]. Seda protsessi nimetatakse [[tolmlemine\|tolmlemiseks]]. Enamikul liikidel toimub tolmlemine [[putuktolmlemine\|putukate]], teistel – [[tuultolmlemine\|tuule]] abil. Mõned liigid on [[isetolmlemine\|isetolmlejad]]. Viljastumisjärgselt moodustab [[sigimik]] koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt ~~juurte~~[[juur]]te, [[vars\|varte]], lehtede või nende muudendite abil. ==Levila== Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas [[Arktika]]s. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse [[põld]]udel ja [[aed]]ades. Lisaks [[kultuurtaimed]]ele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka [[umbrohud]], kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. ==Arvukus== Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki~~. Nad arenesid ürgsetest [[paljasseemnetaimed\|paljasseemnetaimedest]]~~. Eestis kasvab [[pärismaine elustik\|pärismaisena]] umbes 1400 liiki õistaimi. ==Kasutamine== Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja [[ravimtaimed]]ena. [[Lehtpuud]]est saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. Väga palju õistaimi kasvatatakse [[kultuurtaimed]]ena toiduks ja [[ilutaimed]]ena. ==Alajaotused== Katteseementaimed ehk õistaimed jaotatakse kahte suurde ~~taksonisse~~[[takson]]isse (enamasti on selle järguks [[klass (bioloogia)\|klass]]): *[[üheidulehelised]]

Katteseemnetaimed: erinevus redaktsioonide vahel