Erinevus lehekülje "Alamliik" redaktsioonide vahel

Lisatud 1606 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Kalalokki wiki-01.jpg|thumb|Eestis elutseb kaks [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliiki: kalakajakas (''[[Larus canus canus]]'') ja [[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei'').]]
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
'''Alamliik''' ([[ladina keel]]es ''subspecies'', lühend ''ssp.'' või ''subsp.'') on [[takson]], mis on [[liik (bioloogia)|liigist]] ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on [[teisend (bioloogia)|teisend]] ehk varieteet ja [[vorm (bioloogia)|vorm]].
 
See on liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille [[isend]]id on [[evolutsioon]]i käigus omandanud pärilikke erisusi [[morfoloogia]]s ja [[ökoloogia]]s. Seesama kehtib ka teisendi ja vormi kohta, aga erinevus seisneb selles, et teisend ja vorm ei ole geograafiliselt eraldatud. Geograafilise eraldatuse tõttu on alamliikidevaheline geneetiline erinevus ka suurem kui teisendite- ja vormidevaheline geneetiline erinevus.
[[Pilt:Kalalokki wiki-01.jpg|thumb|Eestis elutseb kaks [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliiki – kalakajakas (''[[Larus canus canus]]'') ja [[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei'')]]
 
Looduses võivad alamliigi [[isend]]id saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.
'''Alamliik''' (''subspecies'', lühend ''ssp.'' või ''subsp.'') on [[takson]], mis on [[liik (bioloogia)|liigist]] ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on [[teisend (bioloogia)|teisend]] ehk varieteet ja [[vorm (bioloogia)|vorm]].
 
Liikide teaduslikud nimetused on kaheosalised: kõigepealt perekonnanimi ja sellele järgneb liiginimi. Alamliigi teaduslik nimetus on seevastu kolmeosaline: perekonnanimi, liiginimi ja liigisisese taksoni nimi. Näiteks [[linavästrik]]u (''Motacilla alba'') see alamliik, mis elab suuremas osas Euroopas, sealhulgas Eestis, kannab nime ''Motacilla alba alba''.
See on liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille [[isend]]id on [[evolutsioon]]i käigus omandanud pärilikke erisusi [[morfoloogia]]s ja [[ökoloogia]]s.
 
Kui alamliigi liiginimi ja liigisisese taksoni nimi kokku langevad, siis tähendab see, et see alamliik on selle liigi nominaal- ehk põhialamliik, mida peetakse sellele liigile kõige iseloomulikumaks alamliigiks. Tavaliselt on põhialamliik teistest alamliikidest tuntum, laiema levilaga ja varem kirjeldatud.
Looduses võivad alamliigi [[isend]]id saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.
 
Mõnikord ei ole bioloogid veel isekeskis selgusele jõudnud, kas mõni looma- või taimerühm on iseseisev liik või alamliik. Sellisel juhul tohib liiginime sulgudesse kirjutada. Nii näiteks pole veel üksmeelt selles, kas Ameerikas elavad [[hõbekajakas|hõbekajakad]] moodustavad omaette liigi [[ameerika hõbekajakas]] ''Larus smithsonianus'' või on see hõbekajaka alamliik ''L. argentatus smithsonianus''. Sel juhul tohib selle nime kirjutada kujul ''Larus (argentatus) smithsonianus''.
 
[[Inimene|Inimese]] [[rass]]e ei loeta alamliikideks. Inimrasside omavaheline geneetiline erinevus on väga väike, näiteks koerte ja kasside [[tõug|tõud]] erinevad üksteisest märksa rohkem kui inimrassid.
 
{{Taksonoomia kategooriad}}
27 184

muudatust