Alamliik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kalalokki wiki-01.jpg|thumb|Eestis elutseb kaks [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliiki
'''Alamliik''' ([[ladina keel]]es ''subspecies'', lühend ''ssp.'' või ''subsp.'') on [[takson]], mis on [[liik (bioloogia)|liigist]] ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on [[
See on liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille [[isend]]id on [[evolutsioon]]i käigus omandanud pärilikke erisusi [[morfoloogia]]s ja [[ökoloogia]]s. Seesama kehtib ka teisendi ja vormi kohta, aga erinevus seisneb selles, et teisend ja vorm ei ole geograafiliselt eraldatud. Geograafilise eraldatuse tõttu on alamliikidevaheline geneetiline erinevus ka suurem kui teisendite- ja vormidevaheline geneetiline erinevus.
▲[[Pilt:Kalalokki wiki-01.jpg|thumb|Eestis elutseb kaks [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliiki – kalakajakas (''[[Larus canus canus]]'') ja [[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei'')]]
Looduses võivad alamliigi [[isend]]id saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.
▲'''Alamliik''' (''subspecies'', lühend ''ssp.'' või ''subsp.'') on [[takson]], mis on [[liik (bioloogia)|liigist]] ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on [[teisend (bioloogia)|teisend]] ehk varieteet ja [[vorm (bioloogia)|vorm]].
Liikide teaduslikud nimetused on kaheosalised: kõigepealt perekonnanimi ja sellele järgneb liiginimi. Alamliigi teaduslik nimetus on seevastu kolmeosaline: perekonnanimi, liiginimi ja liigisisese taksoni nimi. Näiteks [[linavästrik]]u (''Motacilla alba'') see alamliik, mis elab suuremas osas Euroopas, sealhulgas Eestis, kannab nime ''Motacilla alba alba''.
Kui alamliigi liiginimi ja liigisisese taksoni nimi kokku langevad, siis tähendab see, et see alamliik on selle liigi nominaal- ehk põhialamliik, mida peetakse sellele liigile kõige iseloomulikumaks alamliigiks. Tavaliselt on põhialamliik teistest alamliikidest tuntum, laiema levilaga ja varem kirjeldatud.
▲Looduses võivad alamliigi [[isend]]id saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.
Mõnikord ei ole bioloogid veel isekeskis selgusele jõudnud, kas mõni looma- või taimerühm on iseseisev liik või alamliik. Sellisel juhul tohib liiginime sulgudesse kirjutada. Nii näiteks pole veel üksmeelt selles, kas Ameerikas elavad [[hõbekajakas|hõbekajakad]] moodustavad omaette liigi [[ameerika hõbekajakas]] ''Larus smithsonianus'' või on see hõbekajaka alamliik ''L. argentatus smithsonianus''. Sel juhul tohib selle nime kirjutada kujul ''Larus (argentatus) smithsonianus''.
[[Inimene|Inimese]] [[rass]]e ei loeta alamliikideks. Inimrasside omavaheline geneetiline erinevus on väga väike, näiteks koerte ja kasside [[tõug|tõud]] erinevad üksteisest märksa rohkem kui inimrassid.
{{Taksonoomia kategooriad}}
| |||