Tartu toomkirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Tartu Toomkirik ümbersuunamisega pealkirja Tartu toomkirik alla: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7
13. rida:
Toomkirik on kõige pikemat aega uuritud Tartu hoone. Selle uurimise algatas 19. sajandi lõpul Tartu Ülikooli toonane arhitekt [[Reinhold Guleke]], kes arheoloogilisi kaevamisi läbi viimata oletas, et kirik rajati 13. sajandil ja tegi selle võimalikke rekonstruktsioone. Esimesed arheoloogilised kaevamised viis kirikus läbi kunstiajaloo professor [[Helge Kjellin]] [[1923]]. aastal. Seejärel uuris toomkrikut põhjalikult arhitektuuriloolane [[Otto Freymuth]], kes kaevas seda [[1926]]–[[1927]] ja oletas, et esiti ehitati see [[kodakirik]]una, hiljem kujundati ümber aga [[basiilika]]ks, samuti, et selle ehitamist alustati pärast linnamüüride rajamist [[1262]]. aasta järel. Freymuthi esimesed kaks oletust on tugeva kahtluse alla langenud, kuid viimane on tõenäoliselt õige. Kunstiajaloolane [[Armin Tuulse]] oletas, et toomkiriku põhiosa võis rajada sama meister, kes ehitas [[Vastseliina linnus]]e kirdetorni.
 
[[1950. aastad|1950.]] ja [[1960. aastad|1960. aastatel]] uuris kirikut kunstiajaloolane [[Olev Prints]], kes arvas, et kiriku ehitamist alustati 13. sajandi keskpaiku ja et torne hakati ehitama [[1470. aastad|1470. aastatel]]. Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] on kirikut uurinud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa. Alttoa arvab, et kirikut hakati rajama 13. sajandi kolmandal veerandil ja et see kujunes välja järk-järgult, saadewssaades valmis 15. sajandi lõpuks või 16. sajandi alguseks. Kiriku võimsatele läänetornidele anti ilmselt ka kaitsefunktsioon ning ehituses võib aimata [[tsistertslased|tsistertslaste]] ehitustraditsioone.
 
Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates [[1990. aastad|1990. aastatest]]. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud [[Romeo Metsallik]], [[Heiki Valk]], [[Arvi Haak]] ja [[Martin Malve]]. Viimastel kaevamistel [[2008]]. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt [[15. sajand]]ist ja on ainus enam-vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat.