Süsteemibioloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Süsteemi bioloogia" teisaldatud pealkirja "Süsteemibioloogia" alla
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
Süsteemi biologia on uus uurimis ala mis integreerib erinevaid informatsiooni tasandeid (molekul, rakk, organism jne) , et aru saada kuidas bioloogilised süsteemid töötavad. Uurides erinevaid suhteid ja interaktsioone erinevate bioloogilise süsteemi osade (näiteks geeni ja proteiini võrgustikud mis tegelevad signaliseerimisega, metaboolsed rajad, organellid jne) vahel loodetakse lõpuks aru saada kuidas kogu tervik töötab.
 
Süsteemibioloogia algab geeni ja valgu uuringuga antud organismis kasutades kõrge läbilaskevõimega meetodeid et kaardistada muutusi genoomis ja proteoomis vastuseks tekitatud muutusele – turbulentsile. Kõrge läbilaskevõimega meetodid genoomi uurimiseks hõlmavad enda alla mikrokiipide kasutamise, et mõõta näiteks muutusi mRNA-de koosseisus. Kõrge läbilaskevõimega proteoomika meetodid hõlmavad näiteks 2D-elektroforeesi, millega saab valke laengu ja suuruse järgi lahutada ning mass spektromeetriat (erinevaid tüüpe) mida kasutatakse selleks et identifitseerida lahutatud valgud, vaadata kas nad on teistmoodi modifitseeritud ja mõõta kui palju vastavat valku rakus on.
Süsteemi biologia'''Süsteemibioloogia''' on uus uurimis[[bioloogia]] ala[[teadusharu|haru]], mis integreeribpüüab erinevaid informatsiooni tasandeid (molekulmolekulaar-, rakkraku, organismorganismi- jne)ja ,teisi ettasandeid aruintegreerides saadamõista, kuidas bioloogilised süsteemid töötavad. Uurides erinevaid suhteid ja interaktsioone erinevate bioloogilise süsteemi eri osade (näiteks geeni- ja proteiini võrgustikudproteiinivõrgustikud, mis tegelevad signaliseerimisega, [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]], organellid[[organell]]id jne) vahel, loodetakse lõpuks aru saada, kuidas kogu tervik töötab.
Molekulaar bioloogiaga võrreldes, süsteemi bioloogia ei ürita süsteemi tükkideks lammutada uurida tükke eraldi ja siis üritada nendest tükkidest tervikut kokku panna. Mõned süsteemi bioloogid arvavad et selline mõttekäik on vale ja looduses tegelikult nii ei sünni kuna loodus on ettearvamatu ja me ei ole peaaegu alati võimelised hindama kõikide protsesside osa kogu süsteemis.
Kasutades molekulaar bioloogia teadmisi, systeemi bioloogid on võimelise esitama hüpoteese mis seletavad süsteemi käitumist. Mis veel tähtsam nad on ka võimelised nende hüpoteeside järgi looma süsteemi matemaatilise mudeli. Neid mudeleid aga saab kasutada, et ennustada kuidas erinevad muutused süsteemis mõjutavad süsteemi ja nende usaldusväärsust saab päris elus testida. Uued meetodid mida igapäev välja töötatakse üritavadki selleni jõuda, et teha võimalikult täpseid mudeleid, millega saaks ennustada millised muutused leiavad aset organismis kui me teda teatud viisil mõjutame.
Süsteemibioloogia algab geeni ja valgu uuringuga antud organismis kasutades kõrge läbilaskevõimega meetodeid et kaardistada muutusi genoomis ja proteoomis vastuseks tekitatud muutusele – turbulentsile. Kõrge läbilaskevõimega meetodid genoomi uurimiseks hõlmavad enda alla mikrokiipide kasutamise, et mõõta näiteks muutusi mRNA-de koosseisus. Kõrge läbilaskevõimega proteoomika meetodid hõlmavad näiteks 2D-elektroforeesi, millega saab valke laengu ja suuruse järgi lahutada ning mass spektromeetriat (erinevaid tüüpe) mida kasutatakse selleks et identifitseerida lahutatud valgud, vaadata kas nad on teistmoodi modifitseeritud ja mõõta kui palju vastavat valku rakus on.
Molekulaar bioloogiagaMolekulaarbioloogiaga võrreldes, süsteemi bioloogia ei ürita süsteemi tükkideks lammutada uurida tükke eraldi ja siis üritada nendest tükkidest tervikut kokku panna. Mõned süsteemi bioloogid arvavad et selline mõttekäik on vale ja looduses tegelikult nii ei sünni kuna loodus on ettearvamatu ja me ei ole peaaegu alati võimelised hindama kõikide protsesside osa kogu süsteemis.
Kasutades molekulaar bioloogia teadmisi, systeemi bioloogid on võimelise esitama hüpoteese mis seletavad süsteemi käitumist. Mis veel tähtsam nad on ka võimelised nende hüpoteeside järgi looma süsteemi matemaatilise mudeli. Neid mudeleid aga saab kasutada, et ennustada kuidas erinevad muutused süsteemis mõjutavad süsteemi ja nende usaldusväärsust saab päris elus testida. Uued meetodid mida igapäev välja töötatakse üritavadki selleni jõuda, et teha võimalikult täpseid mudeleid, millega saaks ennustada millised muutused leiavad aset organismis kui me teda teatud viisil mõjutame.
 
[[de:Systembiologie]]
[[en:Systems biology]]
[[fr:Biologie des systèmes]]
[[it:Biologia dei sistemi]]
[[ja:システム生物学]]