Teoorjus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisa |
lisa |
||
1. rida:
'''Teoorjus''' ehk '''teorent''' oli [[feodaal]]ne koormis, kus [[talupoeg]] ehk [[teomees]] pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks [[mõis]]a jaoks tööd ehk [[mõisategu]] tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on
Lääne-Euroopas oli teoorjus varakeskajal maarendi levinuim vorm, kuid 11. sajandil hakkas seda asendama [[loonusrent]].<ref name="EE">Eesti Entsüklopeedia, 9. kd "SUN-TÜRG". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 381</ref>
[[Pärisorjus]]e aegses Eestis oli teorent talupoegade tähtsaim kohustus mõisa ees. Teotööle lisandus loonusandam: osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust.<ref name="Karindi11">Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 11</ref>▼
Kesk- ja Ida-Euroopas seevastu rakendati teoorjust 15. sajandini vähe, ent 16.-18. sajandil oli see tavaline Ida-Saksamaal (Elbe jõest idas), Poolas, Tšehhis ja Ungaris. Raharendiga asendus teoorjus pärast pärisorjuse kaotamist, 18.-19. sajandi vahetusel.<ref name="EE" />
Venemaal tekkis teoorjus 9. sajandil. Selle tähtsus kahanes naturaalrendi kasuks 12.-15. sajandil, kuid seejärel tõusis taas. 19. sajandi keskpaigaks oli ligikaudu pool talurahvast kroonutalupojad, kes maksid riigile raha- või naturaalrenti, pärisoristel mõisatalupoegadel oli aga peamisel teokohustus. Teoorjuse ulatus langes 1861. aasta talurahvareformiga, ent koormis säilis mõnel pool 1917. aasta revolutsioonini.<ref name="EE" />
==Teoorjus Eestis==
Eestis kujunes teoorjus pärast saksa ja taani vallutust, 13.-15. sajandil. Teoorjuse osatähtsus maarendis kasvas 15.-16. sajandi vahetusel, mil Baltimaade viljale leiti püsiv turg Lääne-Euroopas.<ref name="EE" />
▲
Teotöö jagunes [[Nädalategu|nädala-]] ja [[abitegu|abiteoks]], nädalategu omakorda [[rakmetegu|rakmeteoks]] (mil mõisa tuli minna oma hobuse või härja ja rakendiga) ja [[jalategu|jalateoks]]<ref name="Karindi11" />. Abitegu nõuti eelkõige mõisa toodangu viimiseks müügikohta ja ehitusmaterjalide kohaleveoks.<ref name="Karindi12" />
8. rida ⟶ 17. rida:
Raskeim talvine kohustus oli osalemine [[mõisavoor]]is: mõisa toodangu (tavaliselt vilja, hiljem ka [[viin]]a) vedu linnadesse kaupmeeste ja ostjate juurde.<ref name="Karindi11" />
Valdavaks rendivormiks jäi teorent 1860. aastateni. 1868. aastal keelati talude rendilepinguid teorendi alusel sõlmida, ent kohati püsis teorent varjatult isegi siis.<ref name="EE" />
==Teorendi suurus==
| |||