Nikolai Rumjantsev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
peaks jälle enam-vähem korras olema
22. rida:
===Tegevus poliitikuna===
 
[[1801]] nimetas uus keiser Nikolai Rumjantsevi [[Riiginõukogu (Venemaa)|Riiginõukogu]] liikmeks, [[senaator]]iks ja veeteede direktoriks. [[1802]]–[[1808]] oli ta ühtlasi ka kaubandusminister. Veeteede direktorina oli tema peamiseks teeneks uute laevatatavate veeteede rajamine, peamiselt kanalite ehitamise kaudu ja [[Peterburi]] Admiraliteedi kanali kallaste kindlustamine. Lisaks oli just minister Rumjantsev see, kes saatis [[1803]] teele Venemaa esimese ümbermaailmaekspeditsiooni [[Adam Johann von Krusenstern]]i ja [[Juri Lisjanski|Juri Fjodorovitš Lisjanski]] juhtimisel. Kaubandusministrina hakati tema eestvedamisel välja andma Venemaa esimest ärilehte "Sankt-Peterburgi Kommertsuudised" ("''Санкт-Петербургские коммерческие ведомости''"). Ta reformis kaubandusalast seadusandlust ning saavutas [[1807]] uue kaubandusmäärustiku kinnitamise.
 
Peale [[Tilsiti rahu]] sõlmimist juulis 1807 nimetati krahv Rumjantsev välisministriks, sest oli tuntud Vene–[[Prantsusmaa|Prantsuse]] liidu pooldajana. Seejuures säilitas ta esialgu ka oma eelmised ametikohad. [[1808]] juhtis Rumjantsev läbirääkimisi Prantsusmaaga, kus arutati [[Türgi]] impeeriumi jagamist kahe riigi vahel. Järgmisel aastal viibis ta [[Pariis]]is, kus osales vahendajana Prantsusmaa ja [[Austria]] rahuläbirääkimistel. [[17. september|17. septembril]] [[1809]] saavutas tema juhitud Venemaa delegatsioon [[Fredrikshami leping]]u sõlmimise, millega [[Rootsi]] loovutas [[Soome]] alad Venemaale. Nende läbirääkimiste eduka juhtimise eest nimetati ta [[1810]] Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimeheks ehk sisuliselt valitsusjuhiks.
37. rida:
 
==Seosed Eestiga==
 
[[File:Platinum coin5318-0003R.gif|129px|right|]]
 
Krahv Nikolai Rumjantsev organiseeris ja varustas oma vahenditest [[baltisakslased|baltisakslase]] [[Otto von Kotzebue]] ja meeskonna ning [[prikk|prik]]i "Rjurik" ümberrmaailmareisi aastail [[1815]]–[[1818]]. Reisil avastatud ja kaardistatud maa-alad nimetati von Kotzebue poolt [[Rumjantsevi saar]]eks ja [[Krusensterni neem]]eks ning [[Kotzebue laht|Kotzebue laheks]]. Ekspeditsiooni tulemuste kohta anti välja ka Rumjantsevi rahadega välja teaduslik reisikiri "Путешествия в Южный океан и в Берингов пролив для отыскания северо-восточного морского прохода, предпринятые в 1815, 1816, 1817 и 1818 годах иждивением Его Сиятельства, господина Государственного канцлера, Графа Николая Петровича Румянцева на корабле «Рюрике» под начальством флота лейтенанта Коцебу. Санкт-Петербург, в типографии Николая Греча. 1821 г."
45. rida ⟶ 47. rida:
 
==Karjäär==
 
[[File:Platinum coin5318-0003R.gif|129px|right|]]
*[[1773]]–[[1774]] Venemaa keisrinna kammerjunkur
*[[1781]]–[[1795]] Venemaa erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]
54. rida ⟶ 56. rida:
 
==Kasutatud allikad==
 
*Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы''. Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0
*Шикман, Анатолий. ''Деятели отечественной истории. Л-Я : биографический словарь-справочник''. Москва : АСТ, 1997. ISBN 5-15-000089-2
 
==Välislingid==
 
*[http://www.hrono.ru/biograf/rum_np.html Хронос: Румянцев, Николай Петрович]
*[http://www.rsl.ru/history/history.htm Российская Государственная Библиотека: Румянцевский музей в Санкт-Петербурге]