Natsionaalbolševism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: es, it
Ekslik väide välja, selgitus pikemaks, teoreetilistest alustest, jms, vajab muidugi veel täiendamist ja toimetamist
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Natsionaalbolševism''' on [[sünkretism|sünkretistlik]] [[ideoloogia]], mis rajaneb [[bolševism]]il ja [[fašism]]il. Natsionaalbolševism tugineb vasakul tiival [[Karl Marx]]i ja [[Vladimir Lenin]]i, paremal tiival [[Julius Evola]] ja [[Benito Mussolini]] ideedele. See ideoloogia üritab ühildada sotsiaalse võrdsuse, korporatiivse majandus- ja riigihaldusmudeli ning [[geopoliitika|geopoliitilise]] [[impeerium]]i põhimõtted. Ta näeb ennast kolmanda teena sotsialismi ja kapitalismi vahel.
'''Natsionaalbolševism''' on [[stalinism]]ist ja [[natsionaalsotsialism]]ist lähtuv [[ideoloogia]].
 
Natsionaalbolševismi ei tohi samastada [[natsionaalsotsialism]]iga, kuna kahe liikumise rõhuasetused ning [[rahvus]]e ja [[rass]]i kontseptsioonid on täielikult erinevad. Natsionaalbolševismi jaoks ei ole rahvuse [[geneetika|geneetiline]] aspekt oluline, tähtsustatakse selle geopoliitilist ja [[kultuur]]ilist mõõdet. Nii on näiteks [[Venemaa Natsionaalbolševistlik Partei]] alati rõhutanud, et venelane on sõltumata oma päritolust iga inimene, kes tunnetab ennast ise venelasena ja samastub vene kultuuriga.
[[Natsionaalbolševistlik Partei|Natsionaalbolševistliku Partei]] eesmärgiks on luua Vene Impeerium [[Vladivostok]]ist [[Gibraltar]]ini.
 
Natsionaalbolševismi ühe juhtiva teoreetiku [[Aleksandr Dugin]]i hinnangul on seda poliitilist suunda kõige lihtsam määratleda [[Karl Popper]]i [[avatud ühiskond|avatud]] ja [[suletud ühiskond|suletud ühiskonna]] teooriat kasutades. Lihtsustatult on Popperi teooria kohaselt on avatud ühiskonna vaenlased need, kes esitavad üksikisikule ja tema kesksele rollile vastukaaluks erinevad Absoluudil põhinevad mudelid. Natsionaalbolševism näebki ennast liikumisena, mille alus on [[idealism|idealistlik]] ja mis tunnistab absoluutseid väärtuseid. Ta vastandab ennast [[materialism]]ile, [[individualism]]ile ja [[subjektivism]]ile.
 
Natsionaalbolševismi teooria kujunes välja [[1920. aastad|1920. aastatel]] [[Venemaa]]l ja [[Saksamaa]]l. Selle teoreetikute hulka loetakse [[Ernst Niekisch]]it, [[Otto Strasser]]it, [[Nikolai Ustrjalov]]it, teatud määral ka [[Ernst Jünger]]it. Kaasajal on silmapaistvaimad natsionaalbolševismi idee kandjad olnud Aleksandr Dugin, [[Eduard Limonov]], [[Jean-Francois Thiriart]] ja [[Thomas Sutter]].
 
Liikumise mõjutajateks filosoofias on [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Julius Evola]], [[René Guénon]] ja [[Georges Sorel]].
 
Paljud natsionaalbolševikud peavad natsionaalbolševistlikule riigimudelile kõige lähemale jõudnud riigiks [[Nõukogude Liit]]u [[Jossif Stalin]]i valitsuse ajal. Natsionaalbolševistlikke jooni on näghtud ka kaasaegses [[Liibüa]]s.
 
== Vaata ka ==