|
'''J. K. Rowling''' (kodanikunimega '''Joanne Rowling'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1965]] [[Yate]]'is [[Inglismaa]]l) on inglise kirjanik. J. K. Rowling on populaarse raamatusarja "[[Harry Potter (romaanisari)|Harry Potter]]" looja. Teda loetakse üheks rikkaimaks kirjanikuks.
Joanne Rowling sündis Peter James Rowlingu ja Anne Rowlingu tütrena 31. juulil 1965. aastal Inglismaal Yate’i linnakeses. 28. juunil 1967 sündis perre ka teine tütar -– Dianne, Joanne oli siis 23-kuune. Kui Rowling oli 4-aastane kolis perekond läheduses asuvasse külasse - Winterbourne’i. Ta hakkas käima St Michael’si Põhikoolis. Kooli vanaealine direktor, Alfred Dunn, olevat raamatu „Harry Potter“ tegelase Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks. ▼
▲Joanne Rowling sündis Peter James Rowlingu ja Anne Rowlingu tütrena 31. juulil 1965. aastal Inglismaal Yate’i linnakeses. 28. juunil 1967 sündis perre ka teine tütar - Dianne, Joanne oli siis 23-kuune. Kui Rowling oli 4-aastane kolis perekond läheduses asuvasse külasse - Winterbourne’i. Ta hakkas käima St Michael’si Põhikoolis. Kooli vanaealine direktor, Alfred Dunn, olevat raamatu „Harry Potter“ tegelase Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks.
Üheksa aastaselt kolis Rowling taas, seekord Tutshilli külasse. Noore teismelisena andis Rowlingu vanatädi talle väga vana eksemplari Jessica Mitfordi autobiograafiast „Hons and rebels“. Mitfordist sai Joanne’i kangelane ja luges läbi kõik tema raamatud.
Rowling hakkas käima Wyedean’i Koolis ja Kolledžis. Ta on öelnud, et Hermione tegelane raamatust „Harry Potter“ on karikatuur temast kui ta oli 11-aastane.
Rowling tegeles humanitaarteaduste bakalaureuse omandamisega [[Exeteri ÜlikoolisÜlikool]]is. Pärast aastast õppimist Pariisis[[Pariis]]is kolis ta Londonisse, et asuda tööle [[Amnesty InternationalisInternational]]is uurija ja kahekeelse sekretärina. 1990. aastal, kui Rowling oli neli tundi edasi lükatud rongireisil [[Manchester]]isse, tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Jõudes Claphami teede ühenduskohani alustas ta kohe idee kirja panemisega. Sama aasta detsembris suri Anne Rowling, Joanne’i ema. See mõjutas raamatu kirjutamist ning seetõttu tutvustas ta „Harry Potteri“ esimeses osas ka Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.
1990. aastal, kui Rowling oli neli tundi edasi lükatud rongireisil Manchesterisse, tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Jõudes Claphami teede ühenduskohani alustas ta kohe idee kirja panemisega.
Sama aasta detsembris suri Anne Rowling, Joanne’i ema. See mõjutas raamatu kirjutamist ning seetõttu tutvustas ta „Harry Potteri“ esimeses osas ka Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.
Seejärel kolis J.K. Rowling Portugali [[Porto]] linna, et õpetada inglise keelt. 1992. aasta 16. Oktoobriloktoobril abiellus ta Portugali telereporteri Jorge Arantesega. Neil sündis 27. Juuliljuulil 1993 tütar Jessica, kes sai oma nime Jessica Mitfordi järgi. Jorge ja Joanne lahutasid sama aasta novembris. Detsembris kolisid Jessica ja Joanne Šotimaale Edinburgh’i[[Edinburgh]]’i, et olla lähedal oma õele Dianne’ile. Sel perioodil diagnoositi Rowlingul [[kliiniline depressioon]] ning peeti võimalikuks enestappuenesetappu. See haigus tõi talle aga mõtte Dementoritest, hingeta olenditest „Harry Potteri“ raamatu jaoks.
Pärast Jessica sündi ja lahutust Jorge Arantesest, jättis Rowling oma õpetajatöö Portugalis. Et õpetada Šotimaal, pidi ta aastapikkuse õpetajakursuse läbima. Ta alustas kursust 1995. aasta augustis, olles lõpetanud oma esimese romaani ning elatudes ainult sotsiaalheaolust. Ta kirjutas paljudes kohvikutes, eriti Nicholsoni Kohvikus, kui suutis Jessica magama panna.
=== Läbimurre= ==
1995. aastal oli Rowling lõpetanud oma käsikirja „Harry„[[Harry Potter ja Tarkade Kivi“tarkade kivi]]“ jaoks oma vana manuaalse trükimasina abil. Christopher ’iChristopher’i Kirjandusagendid nõustusid Rowlingut esindama kirjastaja otsinguil. Raamat toimetati kaheteistkümnesse kirjastusse, millest kõik keeldusid. Aasta hiljem sai Rowling lõpuks rohelise tule, kui Barry Cunningham Bloomsbury’st, väikesest kirjastusest Londonis, otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury direktorile 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele anti esimene peatükk lugeda ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli nõustunud raamatu avaldamisega, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest oli väike võimalus lasteraamatute pealt teenida. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide Konsulilt 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. Järgneval kevadel toimus Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis Scolastic Inc. Pakkumisega 105 000 naela.
1997. aastal võitis raamat esimese auhinna -– Nestlé Smarties Book Prize’i. Järgmise aasta veebruaris British Book Award’i ja Children’s Book of the Year auhinna.
Raamatu järg „Harry„[[Harry Potter ja Saladustesaladuste Kamber“kamber]]“ avaldati 1998. aasta juulis. Kolmas osa „Harry„[[Harry Potter ja Azkabani Vang“vang]]“ 8. juulil 1999. aastal ja neljas osa „Harry„[[Harry Potter ja Tulepeeker“tulepeeker]]“ 8. juulil 2000. aastal. "[[Harry Potter ja Fööniksi Ordu“ordu]]“ ilmus 21. juulil 2003. aastal, „Harry„[[Harry Potter ja Segaverelinesegavereline Prints“prints]]“ 16. Juuliljuulil 2005. aastal ja viimane osa „Harry„[[Harry Potter ja Surmasurma Vägised“vägised]]“ 21. detsembril 2006. aastal.
Aastal [[2007]] ilmus "[[Bard Beedle'i lood]]".
=== Harry Potteri filmid= ==
Praeguseks on raamatuseeriast valminud seitsekaheksa filmi. Harry Potteri tegelaskuju mängibmängis noor inglise näitleja [[Daniel Radcliffe]]. Harry sõpru Hermionet ja Roni kehastavad [[Emma Watson]] ja [[Rupert Grint]].
== Välislingid ==
*[http://www.jkrowling.com J. K. Rowlingi ametlik lehekülg]
{{JÄRJESTA:Rowling, J. K.}}
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:IngliseSündinud kirjanikud|Rowling, J. K1965]]
[[Kategooria:Sündinud 1965|Rowling, J. K]]
{{Link FA|ms}}
| 