Dodekafoonia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Dodekafoonia''' ehk '''kaksteisttoontehnika''' ehk '''kaksteisthelitehnika''' ehk '''helikõrguste serialism''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne [[võrdtempereeritud häälestus]]es heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli [[Arnold Schönberg]] ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa [[tonaalsus]]e lagunemine ja [[atonaalsus]]e tekkimine 20. sajandi alguse muusikas.
 
Muusika ajaloos kujunes dodekafoonia [[seriaalne meetod|seriaalse meetodi]] esimeseks rakendusfaasiks: heliteose loomisel on aluseks kindla järjestusega helide [[rida (muusika)|rida]] ehk [[helikõrgus]]te [[seeria (muusika)|seeria]]. N-ö "range dodekafoonia" puhul koosnevad helide read kõigist kaheteistkümnest võrdtempereeritud häälestuses helist. Võimalikud on ka vähem või rohkem kui kaheteistkümnehelilised read:
*[[hüpokromaatiline rida]] - reas on vähem kui kaksteist võrdtempereeritud häälestuses heli
*[[hüperkromaatiline rida]] - reas on enam kui kaksteist võrdtempereeritud häälestuses heli
23. rida:
Tonaalsete kesete tekkimise vältimiseks järgiti põhimõtet, et rea järgmine läbiviimine võib alata alles siis, kui eelmine on lõpule jõudnud.
 
[[Eesti heliloojad|Eesti heliloojatest]] on 1960-70-ndatel. aastatel dodekafoonilist muusikat kirjutanud näiteks [[Arvo Pärt]], [[Jaan Rääts]], [[Jaan Koha]] ja [[Veljo Tormis]].
 
==Vaata ka==