Erinevus lehekülje "Mükeene" redaktsioonide vahel

Lisatud 34 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (r2.6.1) (robot muutis: oc:Micenas)
{{toimeta}}{{viita}}
{{linn/Kreeka
| nimi = Mükeene
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Mükeene''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Mykēnai'' [mük'eenai], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), [[ladina keel|ladina]] ''Mycenae'') on arheoloogiline leiukoht [[Kreeka]]s, umbes 90 km edelas [[Ateena]]st edelas, [[Peloponnesose poolsaar]]e kirdeosas.
 
Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi, sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 e. Kr.eKr kuni umbes 1100 e. Kr.eKr on nimetatud [[Mükeene Kreeka|Mükeene perioodiks]], et näidata Mükeene juhtivat osa.
 
[[Akropolis]] ehk ülalinn Mükeenes arvatakse olevat Mükeenes kindlustatud vähemalt aastal 1500 e. Kr.eKr, kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 e. Kr.eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste - [[kükloobid|kükloopide]] poolt.
 
1200 e. Kr.eKr hakkas Mükeene tähtsus vähenema, ja 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes,. sedaSeda on peetud [[doorlased|doorlaste]] invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, hääbusid teadmised mükeene tsivilisatsioonist hääbusid, kuigi [[Homeros]]e eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka [[Ilias]]e kangelane [[Agamemnon]] oli nende järgi Mükeene kuningas.
 
Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid [[Termopüülid]]es Pärsia sõdade ajal. 468 e.eKr Kr.vallutasid sõdurid [[Argos]]est vallutasid Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.
 
Kreeka arheoloog [[Kyriakos Pittakis]] viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi [[1841]]. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava[[Lõvivärav]]a. [[1874]]. aastal saabus Mükeenesse [[Heinrich Schliemann]] ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.
 
==Tuntumad objektid==
*[[Mükeene Lõvivärav]]
 
[[CategoryKategooria:Vana-Kreeka]]
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]]