Rudolf I (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Rudolf I''' Habsburg ('''Rudolf von Habsburg'''; [[1. mai]] [[1218]] [[Breisgau]], [[Limburgi loss]] – [[15. juuli]] [[1291]] [[Speyer]]) oli [[Saksa kuningas]] [[1273]] aastast kuni surmani. Enne seda valitses ta [[Habsburgid]]e pärusvaldusi '''Rudolf IV''' nime all. Ta oli [[Habsburgi krahv]], [[Kyburgi krahv]] ja [[Thurgau maakrahv]].
 
Rudolfi isa oli Habsburgi [[krahv]] [[AlbertAlbrecht IV]]. Rudolfi ema oli Kyburgi ja Dillingeni krahvi Ulrichi tütar Heilwig. Pärast isa surma [[1239]] päris ta suured maavaldused [[HabsburgideHabsburgi losslinnus]]ie ümber [[Aargau]] kandis tänapäeva [[Šveits]]is, samuti [[Elsass]]is.
 
[[1245]] abiellus ta [[Hohenbergi krahvikrahv]]i [[Burkhard III]] tütre Gertrudega. Abielu tulemusena sai temast [[Švaabimaa]] tähtis [[vasall]].
 
Rudolf käis sageli külas oma [[ristiisa]]l [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisril]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale [[Konrad IV (Saksa-Rooma keiser)|Konrad IV]]-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.
 
Konrad valitses [[Sitsiilia kuningriik]]i ja püüdis oma võimu kehtestada kogu [[Itaalia kuningriik|Itaalia kuningriigi]] üle, eriti [[Lombardia]]s. See põhjustas konflikti [[paavst]]iga, kelle maad jäid [[Sitsiilia]] ja Lombardia vahele ja kes kartis [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] täielikku ümberpiiramist. [[1254]] paavst [[Innocentius IV]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad [[malaaria]]sse. Pärast seda oli [[Saksamaa]]l [[interreegnum]] ja [[1268]] suri seni võimul olnud [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia lõplikult välja.
 
Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija. Kuining Rudolfikui emaRudolfi vendonu Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]]. aastal lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii [[Strassburgi piiskop|Strassburgi]] kui [[Baseli piiskopigapiiskop]]iga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja [[reputatsioon|maine]] suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks ja aadlikuks, sest [[Švaabimaa vürstiriikhõimuhertsogkond]] oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.
 
[[1272]] suri [[Richard Cornwallist]], kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal [[1300]] välja. Sellepärast kogunesid [[kuurvürst]]id [[1273]]. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid [[Böömimaa kuningas]] [[Ottokar II]], kes ka ise valimiskogus oli, [[AnhaltAnhalti vürst]]i vürst [[Siegfried I]] ja Friedrich II vanima ellu jäänud tütre Margareti vanim poegtütrepoeg [[Friedrich I (Meißen)|Friedrich I]], kes pretendeeris tiitlile Hohenstaufenite esindajana, kuid oli veel kõigest 16-aastane. Rudolfit toetas [[Nürnbergi burgkrahvlinnusekrahv]] [[Friedrich III (Nürnberg)|Friedrich III]]. Rudolf saavutas [[SaksimaaSaksi-Wittenbergi hertsog]]i [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] ja [[Baieri hertsog]]i [[Ludwig II Range]] toetuse, kihlates nad oma tütardega. Lõpuks toetasid Rudolfit kõik kuurvürstid peale Ottokari enese. Ta valiti kuningaks [[29. september|29. septembril]] ja krooniti [[Aacheni katedraaltoomkirik]]isus [[24. oktoober|24. oktoobril]].
 
Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest [[Rooma]] linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut [[ristisõda]]. Ottokari protestidest hoolimata paavst [[Gregorius X]] mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuningat]] [[Alfonso X]]-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.
23. rida:
*[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht]] ([[1255]]–[[1308]]), hiljem samuti Saksa kuningas
*Katharina ([[1256]]–[[1282]]), [[1279]] abiellus Baieri hertsogi Otto III-ga, kes oli [[Bela V]] nime all ka Ungari kuningas
*Agnes (umbes 1257 – [[1322]]), 1273 abiellus Saksi-Wittenbergi hertsogi [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]]-ga
*Hedwig (surnud 1285/86), [[1270]] abiellus [[Brandenburgi markkrahv]]i [[Otto IV (Brandenburg)|Otto IV]]-ga, suri lastetuna
*Klementia von Habsburg (umbes 1262 – [[1293]]), abiellus [[1281]] [[Viin]]is paavsti soosikuga [[Ungari]] troonile [[Anjou Karl Martell]]iga
*[[Hartmann]] ([[1263]]–1281), kihlatud [[Edward I]] tütre Joaniga, uppus [[Rein]]i
*[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]] ([[1270]]–[[1290]]), [[Švaabimaa hertsog]]
*Guta von Habsburg ([[1271]]–[[1297]]), [[1285]] abiellus ta pärastise [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] [[Václav II (Böömimaa)|Václav II]]-ga
 
==Ilukirjanduses==
34. rida:
Krahv Rudolf von Habsburg on [[Karl Ristikivi]] [[romaan]]i "[[Põlev lipp]]" tegelane.
 
 
<center>
{{algus}}
{{eelnev-järgnev
<tr><td>Eelnev:<br>'''Interreegnum'''</td><td>'''[[Saksa kuningas]]'''<br>[[1273]]–[[1291]]</td><td>Järgnev:<br>'''[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]]'''</td></tr>
| eelnev= ''[[Interregnum]]''
<tr><td>Eelnev:<br>'''[[Ottokar II Přemysl]]'''</td><td>'''[[Austria riigipeade loend|Austria hertsog]]'''<br>[[1278]]–[[1282]]</td><td>Järgnevad:<br>'''[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]], [[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]]'''<br>ja '''[[Meinhard II (Tirool)|Meinhard II]]'''</td></tr>
| nimi= [[Saksa kuningas]]
| aeg= [[1273]]–[[1291]]
| järgnev=[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]]
}}
{{eelnev-järgnev
| eelnev=[[Ottokar II Přemysl]]
| nimi= [[Austria hertsog]]
| aeg= [[1278]]–[[1282]]
| järgnev=[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]]<br>[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]]<br>[[Meinhard II (Tirool)|Meinhard II]]
}}
{{lõpp}}