Rudolf I (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: id:Rudolf I dari Jerman |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Die deutschen Kaiser Rudolf von Habsburg.jpg|
'''Rudolf I''' Habsburg ('''Rudolf von Habsburg''';
Aastal [[1278]] õnnestus tal sõjas võita [[Böömimaa]] [[Böömimaa kuningas|kuningat]] [[Ottokar II]], kes tahtis ise saada Saksa kuningaks, ja selle tulemusena sai ta [[Austria]] oma perele [[pärusvaldus]]eks. Seega võib öelda, et [[Habsburgid]]e tõus [[Euroopa]] võimsaimaks valitsejasuguvõsaks algas just Rudolf von Habsburgi valitsusajaga.▼
Rudolfi isa oli Habsburgi [[krahv]] [[Albert IV]]. Rudolfi ema oli Kyburgi ja Dillingeni krahvi Ulrichi tütar Heilwig. Pärast isa surma [[1239]] päris ta suured maavaldused [[Habsburgide loss]]i ümber [[Aargau]] kandis tänapäeva [[Šveits]]is, samuti [[Elsass]]is.
[[1245]] abiellus ta Hohenbergi krahvi Burkhard III tütre Gertrudega. Abielu tulemusena sai temast [[Švaabimaa]] tähtis [[vasall]].
Tema pojast [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrechtist]] sai hiljem samuti Saksa kuningas.▼
Rudolf käis sageli külas oma [[ristiisa]]l [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisril]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale [[Konrad IV (Saksa-Rooma keiser)|Konrad IV]]-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.
*Guta von Habsburg (1271–1297), 1285 abiellus ta [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] [[Vaclav II]]-ga▼
*[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]] (1271–1290), Austria hertsog▼
*Heilwig (surnud 1303), 1279 abiellus [[Brandenburgi markkrahv]]i Otto IV-ga ▼
*Agnes (surnud 1322), 1273 abiellus Saksi hertsogi Albrecht II-ga▼
*Katharina (sunud 1282), 1272 abiellus Baieri hertsogi Otto III-ga, kes oli Bela V nime all ka Ungari kuningas ▼
Konrad valitses [[Sitsiilia kuningriik]]i ja püüdis oma võimu kehtestada kogu [[Itaalia kuningriik|Itaalia kuningriigi]] üle, eriti [[Lombardia]]s. See põhjustas konflikti [[paavst]]iga, kelle maad jäid [[Sitsiilia]] ja Lombardia vahele ja kes kartis [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] täielikku ümberpiiramist. [[1254]] paavst [[Innocentius IV]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad [[malaaria]]sse. Pärast seda oli [[Saksamaa]]l [[interreegnum]] ja [[1268]] suri seni võimul olnud [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia lõplikult välja.
==Ilukirjanduses==▼
Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija. Kui Rudolfi ema vend Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]] lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii Strassburgi kui Baseli piiskopiga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja [[reputatsioon|maine]] suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks ja aadlikuks, sest Švaabimaa vürstiriik oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.
[[Krahv]] Rudolf von Habsburg on [[Karl Ristikivi]] [[romaan]]i "[[Põlev lipp]]" tegelane.▼
[[1272]] suri [[Richard Cornwallist]], kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal [[1300]] välja. Sellepärast kogunesid [[kuurvürst]]id [[1273]]. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid [[Böömimaa kuningas]] [[Ottokar II]], kes ka ise valimiskogus oli, [[Anhalt]]i vürst [[Siegfried I]] ja Friedrich II vanima ellu jäänud tütre Margareti vanim poeg [[Friedrich I (Meißen)|Friedrich I]], kes pretendeeris tiitlile Hohenstaufenite esindajana, kuid oli veel kõigest 16-aastane. Rudolfit toetas [[Nürnbergi burgkrahv]] [[Friedrich III (Nürnberg)|Friedrich III]]. Rudolf saavutas [[Saksimaa hertsog]]i [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] ja [[Baieri hertsog]]i [[Ludwig II Range]] toetuse, kihlates nad oma tütardega. Lõpuks toetasid Rudolfit kõik kuurvürstid peale Ottokari enese. Ta valiti kuningaks [[29. september|29. septembril]] ja krooniti [[Aacheni katedraal]]is [[24. oktoober|24. oktoobril]].
Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest [[Rooma]] linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut [[ristisõda]]. Ottokari protestidest hoolimata paavst [[Gregorius X]] mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuningat]] [[Alfonso X]]-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.
▲Aastal [[1278]] õnnestus tal sõjas võita
== Lapsed ==
*Mathilde (1251/53–[[1304]]), 1273 abiellus Baieri hertsogi [[Ludwig II Range|Ludwig II-ga]]
▲
▲*Katharina (
▲*Agnes (
▲*
*Klementia von Habsburg (umbes 1262 – [[1293]]), abiellus [[1281]] [[Viin]]is paavsti soosikuga [[Ungari]] troonile [[Anjou Karl Martell]]iga
*[[Hartmann]] ([[1263]]–1281), kihlatud [[Edward I]] tütre Joaniga, uppus [[Rein]]i
▲*Guta von Habsburg ([[1271
▲==Ilukirjanduses==
<center>
{{algus}}
<tr><td>Eelnev:<br>'''Interreegnum'''</td><td>'''[[Saksa kuningas]]'''<br>[[1273]]–[[1291]]</td><td>Järgnev:<br>'''[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]]'''</td></tr>
<tr><td>
▲<td>Järgnevad: <br>'''[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]]''', '''[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]]''' <br>ja '''[[Meinhard II (Tirool)|Meinhard II]]'''</td>
{{lõpp}}
[[Kategooria:Habsburgid]]
| |||