Joogivesi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Drinking water.jpg|pisi|Enamik inimese joogiveest tuleb [[kraan]]ist.]]
[[Pilt:Kesselaid. Rand.jpg|pisi|[[Eesti]]s sobib ka [[merevesi]] paljudele loomadele joomiseks.]]
'''Joogivesi''' on joomiseks sobiv [[vesi]]. Joogivee tarvitamine
Enamikus [[arenenud maad]]es on [[veevärk|veevärgi]]vesi, mida kasutatakse nii [[majapidamine|majapidamises]], [[äri]]s kui [[tööstus]]es, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks.
11. rida:
== Eesti joogivesi ==
[[Eesti]]s sisaldab vesi, millest toodetakse joogivett, sageli lubatust rohkem [[raud]]a ja [[väävelvesinik]]ku, kohati ka [[baarium]]i, [[magneesium]]i ja [[
[[Eesti]]s reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", mis võeti vastu [[31. juuli]]l [[2001]] ja jõustus [[1. juuni]]l [[2002]]. See kehtestab joogiveele muu hulgas [[mikrobioloogia|mikrobioloogilised]] ja [[keemia|keemilised]] kvaliteedinäitajad. Enamasti sätestab see määrus arvulised näitajad, millele joogivesi peab vastama, kuid [[hägusus]]e, [[maitse]], [[lõhn]]a ja [[värvus]]e kohta öeldakse lihtsalt, et see peab olema tarbijale vastuvõetav ja ebatavaliste muutusteta.<ref name=seadus>[https://www.riigiteataja.ee/akt/916518 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid]</ref>
|