Erinevus lehekülje "Joogivesi" redaktsioonide vahel

Lisatud 3679 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: nn:Drikkevatn)
[[Pilt:Drinking water.jpg|thumbpisi|Enamik inimese joogiveest tuleb [[kraan]]ist.]]
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
[[Pilt:Kesselaid. Rand.jpg|pisi|[[Eesti]]s sobib ka [[merevesi]] paljudele loomadele joomiseks.]]
[[Pilt:Drinking water.jpg|thumb|Enamik inimese joogiveest tuleb [[kraan]]ist]]
'''Joogivesi''' on piisavaltjoomiseks kõrge kvaliteedigasobiv [[vesi]],. etJoogivee inimesedtarvitamine sedaisegi ohutultpika saaksidaja juuajooksul võiei muukstohi otstarbekspõhjustada kasutada.vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid.
 
Enamikus [[arenenud maad]]es kasutatakseon joomiskõlblikku[[veevärk|veevärgi]]vesi, vettmida kasutatakse nii [[majapidamine|majapidamises]], kommerts-[[äri]]s kui ka [[tööstus]]kasutuses.es, Otseseltjoomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu reaalselt kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks.
 
Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada [[rasv]]a, siis koosneb [[inimene|inimese]] keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on [[ainevahetus]]e käigus toimuvate [[keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] [[lähteaine]] või [[saadus]] ja toimib paljudes inimkehas olevates [[lahus]]tes [[lahusti]]na.
 
Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee [[keetmine]], mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja [[kurnamine]], mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja [[krooniline haigus|kroonilisi haigusi]].
 
== Eesti joogivesi ==
 
[[Eesti]]s sisaldab vesi, millest toodetakse joogivett, sageli lubatust rohkem [[raud]]a ja [[väävelvesinik]]ku, kohati ka [[baarium]]i, [[magneesium]]i ja [[fluoor]]i. Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude [[korrosioon]]i. Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima. Vesi pehmendatakse, kõrvaldades Ca- ja Mg-ioonid, eemaldatakse lahustunud [[gaas]]id ning lõhna ja maitset andvad lahustunud ained, vesi demineraliseeritakse (kõrvaldatakse mitmesugused [[katioon]]id ja [[anioon]]id), desinfitseeritakse (hävitatakse [[patogeen]]sed mikroorganismid), puhastatakse värvi andvatest, peamiselt huumusainetest ja/või selitatakse sogasust tekitavatest lahustumata lisanditest.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel560_543.html Iga vesi pole joogivesi] "[[Eesti Loodus]]" 2003/12</ref>
 
[[Eesti]]s reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", mis võeti vastu [[31. juuli]]l [[2001]] ja jõustus [[1. juuni]]l [[2002]]. See kehtestab joogiveele muu hulgas [[mikrobioloogia|mikrobioloogilised]] ja [[keemia|keemilised]] kvaliteedinäitajad. Enamasti sätestab see määrus arvulised näitajad, millele joogivesi peab vastama, kuid [[hägusus]]e, [[maitse]], [[lõhn]]a ja [[värvus]]e kohta öeldakse lihtsalt, et see peab olema tarbijale vastuvõetav ja ebatavaliste muutusteta.<ref name=seadus>[https://www.riigiteataja.ee/akt/916518 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid]</ref>
 
Üldiselt on hea, kui joomiseks mõeldud vesi võimalikult vähe kõrvalisi aineid sisaldab, aga see nõue ei ole absoluutne. [[Destilleeritud vesi]], kus kõik lisaained puuduvad, on samuti mürgine. Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses [[soolad|sooli]], peamiselt [[kloriid]]e. Eesti kehtiv määrus sätestab suurele hulgale ainetele joogivees lubatud maksimumväärtuse, aga kloriididele ainsana ka miinimumväärtuse (0,2 mg/l), millest väiksema sisalduse korral ei loeta vett joogikõlbulikuks<ref name=seadus/>.
 
Veevärgivees kontrollitakse ainult kaht sorti bakterite, [[kolibakter]]i ja [[enterokokk]]ide olemasolu. Pudelivees kontrollitakse veel bakterit ''[[Pseudomonas aeruginosa]]'' ning ülejäänud bakterite kolooniate arvu temperatuuril +22 °C, mis on enamiku bakterite arenguks kõige soodsam temperatuur, ning temperatuuril +37 °C, mis on inimese kehatemperatuur.<ref name=seadus/>
 
== Vaata ka ==
*[[Mineraalvesi]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Vesi]]
27 094

muudatust